EL arutab gaasi piirhinda. Eesti: erakorralist riigiabi ei ole vaja pikendada

Lähis-Ida konflikti ja võimalike energiataristu sabotaažide tõttu kaalub Brüssel veebruaris kehtestatud gaasihinna ülempiiri ajalist pikendamist, kirjutab Financial Times.

Euroopa Komisjoni sõnul ei tekkinud hinna ülemmäärast „negatiivseid mõjusid“. Gaasi hind on eelmise aastaga võrreldes 90 protsenti madalam, selgub Euroopa Liidu 27 liikmesriigi diplomaatidele tehtud ettekandest.

Ülempiir kehtestati veebruaris pärast mitu nädalat kestnud pingelisi arutelusid liikmesriikide vahel. Saksamaa ja Austria olid algselt ülempiiri kehtestamise vastu, väites, et see moonutab turge ja süvendab impordiprobleeme. Komisjoni ettekandes märgiti, et ülempiir ei mõjutanud siiski gaasi importi ELi.

„Me ei tea, mis juhtub sel aastal. Meil on Iisraeli olukord ja me ei tea, kuidas see mõjutab importi Lähis-Idast,“ ütles üks ELi diplomaat Financial Timesile. Lisati, et veel üheks murekohaks on Läänemere gaasijuhtme saboteerimine selle kuu alguses ja „oleks hea, kui meil oleks kindlustuspoliis“.

Kõik riigid ei pea riigiabi pikendamist vajalikuks

Energiakriisi haripunktis olid hinnad üle 300 euro MWh kohta.

Saksamaa ja Austria eestvedamisel allkirjastasid 10 riiki üleskutse keskenduda hinnalae asemel taastuvenergiatööstuse edendamisele. Nädalavahetusel Euroopa Komisjonile saadetud dokumendis palutakse pikendada kriisi ajal kehtestatud erakorralisi õigusakte, mis võimaldasid liikmesriikidel kiirendada tuuleparkide ja päikeseenergiaparkidele lubade väljastamist.

Saksamaa ja Prantsusmaa juhivad ka laiemat survet, et komisjon pikendaks riigiabi eeskirju, mis võimaldasid valitsustel maksta suuri toetussummasid tarbijatele, kes seisavad sõja tõttu silmitsi kõrgete energiahindadega. Meetmed peaksid lõppema käesoleva aasta 31. detsembris. Kuid Belgia, Madalmaad, Taani, Eesti ja Soome teatasid neljapäeval konkurentsivolinikule Didier Reyndersile saadetud ühiskirjas, et erakorralise riigiabi eeskirjade pikendamiseks ei ole „ei vajadust ega õiguslikku alust“.

Hollandi kliima- ja energeetikaminister Rob Jetten ütles FT-le, et rahastamist oleks parem kasutada „algpõhjustega tegelemiseks“, investeerides energiatõhususe ja energiasäästu meetmetesse.

Vabatahtlikke meetmeid gaasi nõudluse vähendamiseks 15 protsendi võrra on juba pikendatud 2024. aasta märtsini.