USA 10 aastase riigivõlakirja tootlus kerkis 5,02% juurde, mis on kõrgeim tase alates 2007. aastast, vahendab Bloomberg.

Föderaalreservi esimees Jerome Powell märkis eelmisel nädalal, et keskpankurid kalduvad novembri kohtumisel hoidma intressimäärasid paigal, kuid on avatud tõstetele, kui majanduse elujõulisus suurendab inflatsiooniriski.

Võlakirjade hinda õõnestavad ka kasvavad mured seoses valitsuse kasvava eelarvepuudujäägiga, mis tõenäoliselt sunnib USA riigikassat jätkuvalt suurendama võlakirjade pakkumist.

Föderaalreservi ja USA rahandusministeeriumi tegevus on purustanud paljude lootused, et 2023. aasta osutub aastaks, mil võlakirjade hinnad kerkima hakkavad.

Võlakirjade tootlus tõuseb, kui hind langeb.

Eelmisel nädalal märkis Redgate Wealthi investeeringute valdkonnajuht Peeter Koppel Ärilehele, et võlakirjaturul toimuv on aktsiaturust märkimisväärselt olulisem.

„Turg on saatnud USA valitsusele selge signaali – „Seltsimehed, teie võlakoorma kasvatamise festival on kahtlaseks muutumas ja seetõttu tahame me teilt saada krediidiressursi (võlakirjade) pealt kõrgemat tootlust.“ Ma jätaks kaasa mõtlevatele inimestele koduse ülesande vaadata, milline oli Ühendriikide võlakoormus siis, kui intressid viimati nii kõrgel olid? Seega minu arvates on eelmise ja käesoleva aasta areng turul see, et võlakirjad on kaotanud oma „madala riski“ aura ning kui hetkel ka geopoliitilised pinged on tekitanud teatud huvi raha n-ö ära parkida, siis pingete vähenemise või isegi nendega harjumise korral näeme me ilmselt praegusest selgelt kõrgemaid intressimäärasid. See on oluline!“ märkis Koppel.