Areen hakkab mahutama kuni viietuhandelist publikut. Arvestades seda, et kogu lahendus peab mahutama parkimist, festivali ja laadaplatsi, toitlustust, telklat ja palju muudki, otsib Polaris Arena maatükki alates 20 hektarist. Maad võivad pakkuda nii kohalikud omavalitsused, riik, eraisikud kui ka kinnisvarafondid. Ideaalis on maatükk linnadest vähemalt 30 kilomeetrit eemal, looduskaunis kohas. Siiski kaalutakse kõiki pakkumisi.

Tulevikus on Polaris Arenal võimalik korraldada praktiliselt kõike – laatadest, jõulumaast ja spordivõistlustest kuni suvepäevade, teatrietenduste ja maailmakuulsate artistide kontsertideni.

Polaris Arena insenertehnilise lahendusega loodud ümbertransformeerumine vajaduse kohaselt muudab selle ainulaadseks ja ülimalt universaalseks ürituste toimumise kohaks mitte ainult Eestis, vaid kogu Põhjamaade regioonis. Arhitektuuri autorid on Maarja Kask ja Ralf Lõoke Salto arhitektuuribüroost.

Suurim huvi Polaris Arena jaoks maa eraldamiseks võiks olla kohalikel omavalitsustel, kuna areen tõmbab aasta läbi ligi suurt hulka publikut ning loob märkimisväärselt töökohti kohalikele elanikele.

Polaris Arena projekti taga on Eesti meelelahutusmaastikul kaua tegutsenud tiim eesotsas suurkontsertide maaletooja ja produtsendi Lauri Laubrega, kes ütles: „See on ideaalne projekt maaelu ja regionaalse arengu edendamiseks, kus ühe aasta 4–5 suvekuu jooksul toimub kuni 50 väga erinevat üritust üle saja tuhande külastusega, mis elavdab piirkonna elu, toob sinna külastajate raha, mida on kohalikul ettevõtlusel võimalik ära kasutada ning projekti õnnestumine tähendab kindlasti ka suurt arenguvõimalust valla- ja kohalikule kultuurielule.“

Vaata videost, milline hakkab Polaris Arena välja nägema: https://www.youtube.com/watch?v=Ol8YuKhMryM.