HLÜ juht kritiseerib valitsust: hoiu-laenuühistute põletamine tuleriidal kahjustab Eestit

Uskumatu, et rahandusminister Mart Võrklaev kannab vapralt edasi tõrvikut, millega soovitakse panna tuli otsa Eesti ettevõtluse ja finantssektori tähtsale osale – hoiu-laenuühistutele, kirjutab Eestihoius HLÜ juhatuse esimees Aleksandr Širokov.

Võrklaev kaitseb valitsuskabinetis ettepanekuid hoiu-laenuühistute sundimiseks ühistupangaks või sulgemiseks. Näib, et minister astus oma eelkäija, Annely Akkermanni kingadesse, uurimata jalavarjude sobivust.

Akkermann põhjendas hoiu-laenuühistute likvideerimise ideed faktiga, et kaks ühistut sattusid makseraskustesse ja sadu inimesi jäi päevapealt oma rahast ilma. Häirekella kõlistamiseks oli mõlema juhtumi puhul põhjust enam kui küll. Kuid häda ei toonud kaela mitte kõiki ühistuid punase joonena läbivad möödapanekud, vaid mõlema ettevõtte konkreetsed juhtimisvead.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu läks pankrotti, sest ettevõtet juhtis üksinda ilma eelneva finantskogemuseta juht. Saneerimisega üritati päästa ühistut ERIAL, mille ainuisikulise juhi, varasem kogemus finantsvaldkonnas seisnes kohtus tõestamist leidnud käibemaksupettuses.

Mõlema ühistu puhul ilmnenud probleemide kordumist saaks ära hoida, kui õigusaktidega kehtestataks juhtidele pädevusnõuded. Hämmastama paneb, et ilmselgele probleemile lihtsa lahenduse pakkumise asemel võeti ette ristiretk. Hakka või uskuma mõttetera, et kui valitsus asub mingit probleemi lahendama, siis tulemus osutub probleemist endast palju hullemaks.

Kadunud on üle poolesaja panga

Akkermanni poolt hoiu-laenuühistute raviks pakutud inkvisitsioonile omane meetod eristub seni finantsvaldkonna reguleerimiseks kasutatust. Eesti Panga andmetel lõpetas taasiseseisvunud Eestis tegevuse üle poolesaja panga, suur osa nendest tänu pankrotile, moratooriumile või kapitalinõuete mitte täitmisele.

Tohutut segadust ja pisaraid tekitanud pangad peaksid olema Eestis täiesti keelatud, kui nende suhtes kasutataks praegu hoiu-laenuühistute suhtes ette võetud plaani. Alternatiivina võiksid pangad toimida religioosset moraali esiplaanile seadva, shariaadireeglitele põhineva islamipangandusena või hoiukassade riikliku süsteemina.

Valitsus kaalub lahendust, mille kohaselt peavad ühistud hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks otsustama, kas esitada tegevusloa taotlus finantsinspektsioonile, korraldama oma tegevuse ümber või lõpetama. Kui ühistu panga tegevusluba ei saa, võib see 2029. aastast jätkata tavalise tulundusühistuna, kus hoiuste kaasamine on keelatud. Tänased ühistud annavad laenu just hoiustele pandud raha arvelt.

Siinkohal võib märkida, et Eestihoius HLÜ näitab ühena vähestest hoiu-laenuühistutest piisavat kapitali tootlust üle 20% aastas. Kuid suur osa ühistutest sattuvad pangaks muutudes suurenevate kulude tõttu raskustesse. Nende poolt hallatavate varade maht, kapitalisatsioon ja põhitegevus ei võimalda säilitada nõutavat tegevuskulude taset ja samal ajal jääda kõrge kasumlikkusega ettevõtteks.

Pangad peaksid ühinema, mitte paljunema

Pakun valitsusele kaalumiseks meetmete paketi, mille abil hoiu-laenuühistud võiksid tegevust jätkata, kuid kontroll ja usaldusväärsus suureneks.

Ühistute hoiused tuleb tagada likviidsete laenude või investeeringutega varadesse.

Varade usaldusväärsuse tagaks finantsinspektsiooni ja Eesti Panga kontroll. Sarnaselt pangandusele luuakse hoiuste tagatisfond.

Hoiu-laenuühistu peaks laenude andmiseks saama Finantsinspektsioonilt sarnaselt pankadele krediidilitsentsi. Laenu võtja poolse omafinantseeringu suuruse määraks ühistu ise, sest nõue, et laenu suurus ei tohi ületada osamakset rohkem kui 20 korda, pole mõttekas.

Hoiu-laenuühistutele tuleks kehtestada senisest palju karmim rahvusvahelise finantsaruandluse standarditele vastav audit. Ühistute põhitegevusele kehtestataks vähemalt 10protsendiline omakapitali nõue ja hoiuste garantiinõue 20 000 euro ulatuses.

Loobuda tuleks alates järgmise aasta 1. aprillist kehtestatavast hoiuseintresside reklaami keelust. Pankadele sellist keeldu pole. Samuti tuleb tagada, et ühistu liige saaks kogu talle vajaliku teabe nii tema hoiuse seisu ja kogunenud intressitulu kohta.

Kui rahandusministeerium tõepoolest ei loobu esitatud ideest, osutub hoiu-laenuühistute täielik likvideerimine möödapääsmatuks. Hoiu-laenuühistud on väiksed ja nad ei saa kunagi pankadeks. Hoiu-laenuühistute likvideerimisplaan peaks seetõttu tulema valitsuse poolt.

Ühistupankade loomine läheks vastuollu Euroopa Keskpanga seisukohaga, mille kohaselt pangad peaksid ühinema, mitte paljunema.