Rahandusministri vastus HLÜ-de kriitikale: rangemad nõuded aitavad kaitsta hoiu-laenuühistutes hoiustajate raha

Nõue, et kõik hoiu-laenuühistud peaksid ennast ümber kujundama 2029. aasta alguseks pangaks või ühistupangaks, tagab võrdse kohtlemise ja aitab paremini kaitsta hoiustajate raha. Praegu kehtiv hoiu-laenuühistute regulatsioon on ajale jalgu jäänud ja vajab muutmist, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev vastusena Eestihoius HLÜ juhatuse esimehe Aleksandr Širokov kriitikale.

HLÜd on täna üks väheseid finantsteenuse osutajaid, kes ei kuulu finantsinspektsiooni järelevalve alla ehk võrreldes teiste teenusepakkujatega kehtivad neile leebemad reeglid ja järelevalve nende tegevuse üle praktiliselt puudub. HLÜd pakuvad pankadega sarnaseid teenuseid, seega peaksid regulatsioon ja tagatised klientidele olema ühesugused.

HLÜd ei tasu makseid tagatisfondi ega maksa järelevalvetasusid. Keegi ei kontrolli, kas ühistus majandatakse hoiule antud vahenditega korrektselt ja raskuste ilmnemise korral ei rakendu sealsetele hoiustele ka mitte mingisugused garantiid.

See võib olla üks põhjuseid, miks HLÜd võivad kohati pakkuda üksjagu suuremat hoiuseintressi – n-ö tegemata kulud jätavad ühistutele kätte rohkem tulu ja seda jagatakse siis hoiustajatega. Suurem tootlus on kahtlemata ahvatlev, aga kahjuks ei teadvustata sellega kaasnevaid võimalikke riske.

Juhtimisvead ja puudulik järelevalve

Olen ka ise näinud suurt tootlust lubavaid reklaame, aga ma pole kuskil näinud hoiatust, et „Tähelepanu! Hoiustamine on omal riisikol.“ Kui ühistu peaks näiteks pankrotti minema, siis sõltub tagasisaadav rahasumma sellest, mis kätte saada õnnestub. On ka võimalik, et hoiustaja jääb täielikult oma rahast ilma ja see on probleem, mis on ajaga süvenenud. Teiste krediidiasutuste, milleks on peamiselt pangad, hoiused on läbi Tagatisfondi garanteeritud 100 000 euro ulatuses krediidiasutuse kohta.

Tänaseks raskustesse sattunud ühistute probleemide taga võivad olla juhtimisvead, aga võivad olla ka muud põhjused. Võimalikke probleemide ennetamiseks ei piisa, et kehtestame ühistu juhtidele nõuded – ka see on vajalik ja seda me ka oma eelnõuga teeme. Kuid veel olulisem on, et keegi nii neid nõudeid kui ka teisi aspekte ühistu tegevuse juures reaalselt kontrolliks.

Kuna HLÜd tegelevad inimestelt hoiuste kaasamisega ning juhtimisvead ja puudulik järelevalve on juba viinud mõnede HLÜde tõsiste makseraskusteni ja hoiustajad on rahast ilma jäänud, on järelevalve tugevdamise tähtsust rõhutanud ka Eesti Pank.

Ühistupank pole midagi ennekuulmatut

Keskpank on toonud välja, et juba täna jääb mitme HLÜ omakapitali osakaal koguvarades alla 10%, mis ei pruugi olla piisav võimalike laenukahjumite katmiseks. Seetõttu on keskpank oma tagasisides meie eelnõule isegi astunud sammu edasi ja soovib rangemate nõuete kehtestamist pakutust kiiremas korras.

Keskpanga mure on arusaadav, aga selleks et kõik osapooled teaksid muudatustest pikalt ette ning et ühistutel oleks piisavalt aega oma tegevus soovi korral ümber kujundada ja riske maandada, kehtestame HLÜdele uued tegevusnõuded mitmes etapis. Tegevuse ümberkujundamine ühistupangaks toimub viimases etapis, et need HLÜd, kes soovivad selles vormis tegevust jätkata, peavad vastava otsuse panga või ühistupanga loa taotlemiseks tegema 2027. aasta jaanuari lõpuks. 2029. aastast peab inimestelt hoiuste kaasamiseks olema kõikidel praegustel HLÜdel ühistupanga tegevusluba.

Väiksemate nõuetega järelevalverežiimi kehtestamine tekitab küsimuse, et miks selliseid nn minipanku võivad teatud isikud (hoiu-laenuühistud) asutada, teised aga peavad järgima rangemaid pangandusreegleid. Samas mõlemad tegelevad inimestelt hoiuste kaasamisega. Samuti ei pruugi selline erirežiim olla kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Lõpuks ei saa ka hoiustajad aru, et kas tegemist on pangaga või mitte ning milliseid garantiid neile hoiustades rakenduvad.

Ühistupangana tegutsemise kohustus pole ka midagi ennekuulmatut ja harukordset. Meile teadaolevalt tegutsevad teistes riikides ühistud just sellises vormis, nt lähinaabritest on see nii Leedus ja Soomes.

Mööname samas, et selle reformi tulemusena peavad tõenäoliselt osad ühistud oma tegevuse lõpetama. Seepärast kutsun juba täna ühistuid üles kaaluma, kas mõistlik oleks omavahel koonduda. See tagaks suurema võimekuse ühistupanga tegevusluba taotleda ja tegevust jätkata. Eriti just maapiirkondades on ühistutel oluline roll ja loodan, et nad leiavad võimaluse seal oma tegevusega jätkata.