FOTOD | Eesti ettevõtte loodud uuenduslik tehnoloogia võib tulevikus päästa inimelusid
Eesti süvatehnoloogiaettevõte GScan sihib revolutsioonilise müüonkiirgusel põhineva tehnoloogiaga uut globaalset turgu – infrastruktuuriobjektide diagnostikat.
2018. aastal kukkus Itaalias Genovas kokku maanteesild, tragöödias hukkus 43 inimest. Paljud 20. sajandi keskel ehitatud sillad on jõudmas oma elukaare lõpuni ning vajaksid hädasti rekonstrueerimist. Näiteks USAs on hinnanguliselt 44 000 kehvas olukorras silda, millest kõik ei vaja küll kohest rekonstrueerimist, kuid mida tuleks tähelepanelikumalt jälgida. Probleem on selles, et paljude sillatüüpide puhul on diagnostika kas äärmiselt kallis või väga keeruline – siin tulebki appi Eesti ettevõte GScan.
Ettevõtte patenteeritud tehnoloogia rakendab ohutut ja looduses esinevat müüonkiirgust, mis aitab näha materjalidest läbi paremini kui ühegi teise tehnoloogiaga. Selle aasta aprillis alustas ettevõte Paldiski tuumaobjekti läbivalgustamist oma arendatud müüonskänneriga. Selle tulemusel valmivad Paldiski reaktoritest detailsed 3D-kujutised, mille abil saab reaktorid lammutada ja tuumajäätmed turvaliselt lõpphoidlasse paigutada. Järgmine praktiline rakendus tehnoloogiale on infrastruktuuriobjektide, näiteks sildade, rekonstrueerimisvajaduse hindamine.
Esimene pääsuke Inglismaalt
„Paldiski tuumaobjekti läbivalgustamine on vaid üks võimalik müüontomograafia rakendusviis. Järgmiseks oleme sihikule võtnud järelpingestatud betoonsillad, kuna selle sillatüübi puhul võivad nende betooni kinnitatud terasankrud ilma igasuguse hoiatuseta katastroofiliste tagajärgedega puruneda,“ ütles GScani kaasasutaja Andi Hektor. Lahendus aitab seega potentsiaalselt päästa inimelusid ning samuti on uue silla ehitamine kordades kallim ja suurema keskkonnamõjuga kui vana silla rekonstrueerimine.
GScani turg on globaalne ning esimeseks välisturuks valiti Ühendkuningriik. „Kaalusime oma meeskonnas, kas sihtida Ühendkuningriigi või Saksamaa turgu. Lõpuks osutus valituks Ühendkuningriik, kuna seal on rikas tööstuspärand ja palju järelpingestatud sildu,“ kommenteeris Hektor. Seda tüüpi sildu ehitati Ühendkuningriigis arvukalt 1960ndatel ja 1970ndatel ning paljud neist hakkavad nüüd oma elukaare lõpule jõudma. Siiani oli ainuke võimalus nende seisukorra hindamiseks osa sillast lahti lõigata.
Ühe Ühendkuningriigis läbi viidud uuringu kohaselt ei ole 199 järelpingestatud silda 18 aasta jooksul kontrollitud, hoolimata sagenenud sildade kokkuvarisemisest üle maailma. Kokku on Ühendkuningriigis ligi 1000 sellist tüüpi silda. Uuringu kohaselt maksab iga silla põhjalik uurimine umbes 100 000 naela ning kõigi järelpingestatud sildade uurimine kuni 21 miljonit naela. GScani mitteinvasiivse tehnoloogia abil oleks võimalik seda teha oluliselt odavamalt. Tänaseks on ettevõte käivitanud pilootprojekti Londonis, kus läbi valgustatakse ühe järelpingestatud silla konstruktsioonid.
Otsuse juures minna Ühendkuningriigi turule ei olnud väheoluline ka kultuuri- ja keeleruum. „Inglise keele oskajaid on meil tiimis rohkem kui saksa keele oskajaid. Samuti küsisid Saksamaal potentsiaalsed kliendid ja partnerid meie käest esimese asjana, kas me peame järgmise aastani vastu ja kas me oleme päris ettevõte. Inglastega on suhtlus vabam ja seda küsimust on meilt küsitud harva. Samuti on Ühendkuningriigi ärikeskkond innovatsiooni osas startuppide suhtes vähemalt minu tunnetuse järgi avatum,“ ütles Hektor ja lisas: „Inimesed on küll valmis koostööd tegema, aga nö silotornid on seal palju kõrgemad ja õigete inimestega kontakti saamine Eestiga võrreldes mõistagi keerulisem. Minul isiklikult oli küll Ühendkuningriigis palju akadeemilisi sidemeid ja näiteks Londoni Imperial College on meie partner, aga need on teistsugused kontaktid ja ärivõrgustik oleks olnud kasulikum.“
Tõeliselt innovaatiline ettevõte
Ühendkuningriiki mineku juures on GScani aidanud EASi ja KredExi ühendasutuse ekspordinõunik Andreas Heiki Pant. „GScan on ilma kahtluseta kõige innovaatilisem klient, keda olen Ühendkuningriikide turule aidanud. Müüontomograafia on nii uudne ja teaduspõhine tehnoloogia kui üldse olla saab,“ ütles Pant.
Erinevalt Eestist tegelevad Ühendkuningriigis teede ja sildade hooldusega avaliku sektori ettevõtted ning seal töötavatel inimestel on enamasti ettevõtlustaust, mistõttu on oluline kohaliku ärikultuuri ja olude tundmine. „Ühendkuningriigi eripära meiega võrreldes on see, et otse nende maanteeametile teenust müüa ei saa, vaid seda tuleb teha läbi kohalike suurte inseneriettevõtete, kus kohalike õigete kontaktide saamine võib olla tohutult kallis,“ kommenteeris Pant.
Kui Londoni pilootprojekt osutub edukaks, on GScanil seega tööpõld pikk ja lai. Lisaks sildadele saaks GScani tehnoloogiat kasutada ka tunnelite, tammide, sadamakaide läbivalgustamiseks. Aga ka tollipunktides konteinerite läbivalgustamiseks. Näiteks on enamikes riikides seadused, et kui on kahtlus, et konteineris smugeldatakse inimesi, et tohi konteinerite läbivalgustamiseks kasutada röntgenit, kuna see on inimestele ohtlik. Müüontomograafia on aga inimestele täiesti ohutu, kuna kasutab kosmilist taustkiirgust.
