VIDEO JA FOTOD | Eestisse plaanitakse unikaalset meelelahutuskeskust Polaris Arena

„Esmakordselt Eesti meelelahutuse ajaloos kerkib multifunktsionaalne ürituste areen linnadest väljaspoole, looduse rüppe,“ märgivad Polaris Arena projektiautorid pressiteates. Väliüritustes nähakse suurt potentsiaali kõigile osapooltele.

Spetsiaalselt loodud arhitektuurne ja insenertehniline erilahendus loob võimaluse transformeerida ürituse paika vastavalt erinevatele vajadustele. Polaris Arena hakkab mahutama publikut mõnest sajast kuni viie tuhande külastajani. Alustatakse kampaaniat, et leida esimese areeni jaoks Eestis sobiv asukoht.

Areen hakkab mahutama kuni viie tuhandelist publikut. Arvestades seda, et kogu lahendus peab mahutama parkimist, festivali ja laadaplatsi, toitlustust, telklat ja palju muudki, otsib Polaris Arena maatükki alates 20 hektarist. Maad võivad pakkuda nii kohalikud omavalitsused, riik, eraisikud kui ka kinnisvarafondid. Ideaalis on maatükk linnadest vähemalt 30 km eemal, looduskaunis kohas. Siiski kaalutakse kõiki pakkumisi.

Polaris Arena projekti taga on Eesti meelelahutusmaastikul kaua tegutsenud tiim eesotsas suurkontsertide maaletooja ja produtsendi Lauri Laubrega, kes ütles: „See on ideaalne projekt maaelu ja regionaalse arengu edendamiseks, kus ühe aasta 4-5 suvekuu jooksul toimub kuni 50 väga erinevat üritust üle saja tuhande külastusega, mis elavdab piirkonna elu, toob sinna külastajate raha, mida on kohalikul ettevõtlusel võimalik ära kasutada ning projekti õnnestumine tähendab kindlasti ka suurt arenguvõimalust valla- ja kohalikule kultuurielule“.

Laubre kinnitab, et sellise ürituste paiga järele on nõudlust. Ta toob näite, et kui 2021. aastal müüdi Piletilevi andmetel suveperioodil (maist augustini) 333 000 piletit, mille hulka ei kuulu laadad ning messid, siis 2022. aastal juba 481 000 ning selle aasta suvel juba 540 000. „See on olnud väga kiire ja fantastiline areng,“ leiab Laubre.

Viimase sõnul vajatakse väljaspool suuremaid linnasid samuti kvaliteetset ja kõrgtasemelist elavat muusikat ning teatrit ja idee autori hinnangul on selleks vaja lahendust, mis võimaldaks kultuuri tarbimise sisulist ning tehnilist taset tõsta. „Pole ju võimalik teha kõrgtasemel teatrit või kontserti kui selleks puuduvad nii tehnilised kui ka muud vajalikud tingimused, mis sellise tegevuse korraldamist ka majanduslikult üldse võimaldaks.“ Laubre sõnul on viimastel aastatel toimumas ka väga palju üritusi loodusele lähemal. „Inimestele see meeldib, sõidetakse ringi väga palju, aga lahendused, mis tagaks hädavajaliku loodushoiu, kõikide tehniliste tingimustega kompaktse ja jätkusuutliku lahenduse, eriti pole.

Lisaks on siin Laubre sõnul ka keskkonnaaspekt. Kui iga looduses korraldatud üritus täna tähendab tehnika, lavade ja kõige muu kohale vedamist, siis see projekt loob statsionaarse lahenduse, mille puhul on arvestatud ka säästliku korraldamise tingimustega, mille keskkonna jalajälg on minimaalne.

Areeni multifunktsionaalsus

Projektiloojate sõnul muudab Arena insenertehnilise lahendusega loodud ümbertransformeerumine vastavalt vajadusele selle ainulaadseks ja ülimalt universaalseks ürituste toimumise kohaks mitte ainult Eestis vaid kogu Põhjamaade regioonis. Arhitektuuri autorid on Maarja Kask ja Ralf Lõoke Salto arhitektuuribüroost.

Tulevikus on Polaris Arenal võimalik korraldada praktiliselt kõike - laatadest, jõulumaast ja spordivõistlustest kuni suvepäevade, teatrietenduste ja maailmakuulsate artistide kontsertideni. „Mõtle näitena lastele tuntud transformerite peale - objekt võtab vajaliku ja soovitud kuju. Meie projekti puhul tähendab see seda, et erineva ürituse jaoks skaleeritakse areen selliselt, et seal oleks mugav nii kolmesajal suveteatri külastajal kui ka 5000’l kontserdi või veelgi suuremal hulgal lillelaada külastajal,“ kirjeldas projektijuht ja ideeautor. Selliseid muudatusi võimaldab areeni osade tehniliselt ümberpaigutamine või liigutamine.

Vaata tutvustavat videot Polaris Arenast siit:

Uued võimalused

Projekt peaks Laubre sõnul muutma ka üritusekorralduse suuremat pilti. „Loome ärimudeli, kus korraldajal on kasulik sellisel areenil oma üritusi korraldada, sest me hoiame kokku tema kulutusi tehnikale, lavale, publiku kohaletoomisele jne. See on tema jaoks juba kõik olemas,“ märkis ta. See peaks tagama, et turule pääsevad uued promootorid, sest algkulutused on olematud ja riskid väiksemad, samas tekib suurem konkurents ning ürituste tase ja kvaliteet paraneb.

Laubre sõnul peaks ka suurtel ja vanematel tegijatel rõõmu olema, sest korraldama saab hakata teistsuguseid ning täiesti uudseid suurüritusi. „Näiteks hübriidüritusi, kus osa publikut on kohapeal, kuid seda on võimalik otse üle kanda ka internetti, mis annab võimaluse juba hoopis suuremate publikuhulkadega ürituste, mis ületavad ka riigipiire, korraldamiseks. See avab täiesti uue mänguruumi ka meie promootorite jaoks,“ märkis ta. Idee autor lisab, et siiani on seda maailmas mingil määral ka tehtud, kuid seda on olnud väga kallis korraldada, sest nii tehnika kui vastav korraldus tuleb kokku osta ja rentida ning riskid on meeletud. „Meil saab selline võimekus aga olema ja selleks ei pea midagi tegema,“ märkis Laubre.

Omavalitsustelt oodatakse aktiivsust

Suurim huvi Polaris Arena jaoks maa eraldamiseks võiks olla kohalikel omavalitsustel, kuna areen tõmbab aasta läbi ligi suurt hulka publikut ning loob märkimisväärselt töökohti kohalikele elanikele.

Potentsiaalseks asukohaks võiks Laubre sõnul olla ka paigad, mis vajaksid looduse ilu taastamist - endised karjäärid, kasutusest väljasolevad maad, põllupealsed, kuhu saaksid projekti autorid taasluua „hea ja mõnusa loodusliku atmosfääri.“ „Naabritest kaugel, oluline on tee olemasolu. Eks see sõltub väga kohaliku omavalitsuse tahtmisest ja võimekusest - ilma nendeta sellist projekti teha ei saa,“ märkis Laubre, kuid kuna projektijuhi sõnul on kasu omavalitsustele suur, siis loodetakse ka nende aktiivsele kaasalöömisele.

Hoone pole kulukaim element

Projekti maksumuseks on Laubre sõnul umbes 2-4 miljonit eurot, kuid täpsem hind tekib kui projekteerimine on lõpetatud. Laubre sõnul ei ole puitehitise püstitamine põhiline kulu. „Arvestame, et see on üsna kerghoone, murupõrand, lahtine, täiesti looduslik - ei vaja mingeid kütte ega ventialtsioonisüsteeme jne. Küll aga loome pealeveetava kergkatuse vihma eest, samuti on liigutavad tribüünid ja lava, et skaleerida areeni vastavalt ürituse iseloomule, need mõjutavad hinda siiski kuigivõrd.“

Oluline osa maksumusest aga tekib tarkade lahenduste, füüsilise ja digiinfra loomisel (muuhulgas näiteks ka piletimüügi/broneerimise, samuti toidu tellimise jm taoliste lahenduste loomisel).

Projektijuhi sõnul on töös juba ka Läti ja Leedu projektid ning potentsiaali nähakse ka mujal Euroopas. „Läheme samm sammult, igas järgmises etapis plaanime kaasata ka investoreid. Äriplaan näitab, et see kõik saab olla vägagi kasumlik, sest ürituse korralduse kulustruktuur on nii palju, kordades, ökonoomsem.“