Eestis tegutsevad pangad olid 2023. aasta kolmandas kvartalis väga kasumlikud: nad teenisid kasumit ligi 217 miljonit eurot. Pankade selle aasta esimese kolme kvartali kasumlikkus ehk kasumi osakaal varades oli ligikaudu 60% kõrgem kui pikaajaline keskmine. Kasum on kiiresti kasvanud, kuna ühes euribori tõusuga on hoogsalt kasvanud ka euriboriga seotud laenudelt teenitav tulu. Sellised euriboriga seotud lepingud moodustavad enamiku eluasemelaenudest, liisingutest ja ettevõtete laenudest. Finantsturgudel osalejad aga ettevaates enam euribori tõusu ei prognoosi. Keskmise hinnanguna eeldatakse hoopis, et aasta pärast on kuue kuu euribor langenud tänaselt 4,1%lt ligikaudu 3,5%ni. Sellistel eeldustel peatuks aastases ettevaates ka pankade intressitulude kasv ja asenduks väikese langusega.

Ettevaates pankade kasumlikkus väheneb, kuna erinevalt nende intressituludest kasvavad intressikulud tõenäoliselt veel mõnda aega. Eestis tegutsevate pankade jaoks tähendab intressikulu eelkõige hoiuste eest makstavat intressi. Nõudmiseni hoiustelt ehk arvelduskontol hoitavalt rahalt makstavad intressid on ikka veel väga madalad, aga tähtajaliste hoiuste intressimäärad on kiiresti kerkinud. Praegu saab hoiustaja aastase tähtajaga hoiuse eest pankades 4–4,5% suurust intressi. Tähtajaliste hoiuste intressimäära edasine tõus pole küll tõenäoline, aga kui suur erinevus tähtajaliste ja nõudmiseni hoiuste intressimäärades püsib, siis liigub aina rohkem raha tähtajalistele hoiustele. Koos sellega suurenevad ka pankade kulud. Septembri lõpus oli Eesti inimeste hoiustest 28% ja ettevõtete hoiustest 22% tähtajalistel hoiustel, kuid kui intressimäärad viimati nii kõrged olid, oli ligikaudu pool rahast tähtajalistel hoiustel. Samuti on keskmisest kõrgemate turuintressimäärade korral oodatav, et pangad maksavad nõudmiseni hoiuste eest intressi mitte ainult ettevõtetele, vaid ka inimestele.

Ettevaates on risk, et viivislaenude maht ja laenukahjumid kasvavad. Kuigi majandusolukord on olnud keeruline, on Eesti inimesed ja ettevõtted oma laenude tasumisega seni hästi hakkama saanud. Septembri lõpus oli ettevõtete üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal 0,3% ja selliseid eluasemelaene oli 0,1%. Inimestel on suuremate laenumaksetega toime tulla aidanud väiksena püsinud tööpuudus, ettevõtted on aga abi saanud varasemate aastate kiirest müügitulude kasvust ja kogutud puhvritest. Kui aga majandusolukord jääb pikemaks ajaks keeruliseks ja tööpuudus kasvab, peavad pangad valmis olema täiendavateks laenuallahindlusteks ja laenukahjumiteks.