Kui vaadata Euroopa kaardil tööhõive määri, on näha erinevust Põhja- ja Lõuna-Euroopa riikide vahel. Euroopa Komisjoni statistikaamet Eurostat leidis, et pärast riikide jagamist 242 põhipiirkonnaks oli kahe viiendiku piirkondade tööhõive määr vähemalt 78%.
Nendesse piirkondadesse kuulusid Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Malta, Holland ja Rootsi. Soome saarestikus Ahvenamaal märkis Eurostat kõrgeimat tööhõivemäära, milleks oli 89,7 protsenti. Suuruselt teine oli Poola pealinnas Varssavis, kus oli tööhõive määr 85,4%.
Neist kahest piirkonnast jäid vähesega maha Hollandi Utrechti piirkond ja Rootsi pealinnaregioon Stockholm, kus oli tööhõive määr 85,1%.
Ka töötuse määr on Euroopa Liidus vähenemas
Skaala teises otsas, kolmes Lõuna-Itaalia piirkonnas töötas Eurostati andmetel 2022. aastal vähem kui pool elanikkonnast. Need piirkonnad olid Sitsiilia (46,2%), Calabria (47,0%) ja Campania (47,3%).
Mõnes Türgi piirkonnas langes tööhõive määr veelgi madalamale kui Itaalias, jäädes Mardini, Batmani, Şırnaki ja Siiriidi linnades kokku 32,8 protsendi juurde. Eurostat leidis, et uuritud piirkondades on üheksast piirkonnast kümnes tööhõive määrad aastatel 2021–2022 suurenenud.
Lisaks tööhõive suurenemisele näitavad viimased andmed 2023. aasta augustist ka seda, et töötus on Euroopa Liidus (EL) vähenenud. Need kaks näitajat on selgelt seotud, kuid neid võib mõjutada ka nende inimeste arv, kes ei kuulu kumbagi kategooriasse, näiteks need, kes on üliõpilased või hooldajad.
ELi töötuse määr oli 2023. aasta augustis 5,9 protsenti, võrreldes 6,0 protsendiga 2023. aasta juulis ja 6,1 protsendiga eelmise aasta augustis. Pärast COVID-19 pandeemiat, mis muutis järsult tööturgu, suurenes enamikus ELi liikmesriikides järsult vabade töökohtade arv.
2022. aasta keskel hakkasid vabad töökohad Euroopas taas aeglaselt vähenema, kuid neid on endiselt tunduvalt rohkem, kui oli enne koroonapandeemiat. See viitab sellele, et töötajate oskused ja tööandja nõuded ei ole vastavuses, mis toob kaasa tootlikkuse ja konkurentsivõime vähenemise ohu.
