Riigikogu liikmed majandusjuhtimise konverentsil: EL-i võlakoormus peab vähenema

Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ja komisjoni liige Jürgen Ligi osalevad täna ja homme parlamentidevahelisel Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse juhtimise ja koordineerimise konverentsil (SECG) Madridis Hispaanias.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles oma kõnes, et Eesti toetab Euroopa Liidu riikide majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimist võrdsete ja selgete reeglite kaudu.

„Me tahame näha võlakoormuse vähenemist ja defitsiidi püsimist alla 3% SKTst, erisusega kaitsekulude kasvule praeguses julgeolekuolukorras. Inflatsiooni selgroog on murtud, kuid püsib siiski soovitust pisut kõrgemal. Inflatsiooni ohjeldamine on münt, mille ühel poolel on Keskpanga intressitõusupoliitika ja teisel poolel riikide mõõdukus kulude kasvatamisel,“ selgitas Akkermann.

Riikide eesmärgid on ühised

Ta lisas, et riikidel võivad olla erisugused probleemid, kuid eesmärgid on ühised. „Tahame hoida hindade stabiilsust, muuta oma majandusi kaasaegsemaks ja jätkusuutlikumaks, kaitsta oma rahvaid agressiooni eest. Euroopa riigid peavad eelarvepoliitikas kokku leppima. Meil on ühine kauba-, töö- ja kapitaliturg. Meil peavad olema ka ühised eelarvereeglid.“

Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski toonitas oma sõnavõtus, et hiljutiste tervishoiu-, energia- ja julgeolekukriiside tõttu on euroala riikide riigivõlg kasvanud ning inflatsioon on jätkuvalt jätkusuutmatult kõrge. „Majandus- ja rahapoliitika järgmised sammud peavad tagama Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõime, võtmeinvesteeringud ja pikaajalise jätkusuutlikkuse,“ lausus Jufereva-Skuratovski, kelle sõnul on oluline tagada Euroopa Liidu võla vähenemine.

Ta lisas, et energiajulgeoleku tagamiseks on vaja reservvõimsusi, ning rõhutas, et näiteks Eestis tuleks seetõttu säilitada võimalus põlevkivi kasutada.

Jufereva-Skuratovski võttis sõna konverentsi esimeses sessioonis, tema teema oli majandusjuhtimise katsumused ja Euroopa raskused majanduse taastamisel rahvusvahelises kontekstis. Akkermann esines sõnavõtuga sessioonis, kus keskenduti uue majandusjuhtimise arhitektuurile.

Täpsemalt olid ses sessioonis fookuses keskpika ajavahemiku majandus- ja eelarvekavad, riigieelarve netokulude kasvu näitaja ja võla jätkusuutlikus ning ettevaatav eelarvepoliitika majandus- ja rahaliidus. Homme on kavas veel kaks sessiooni, millest ühes arutatakse sotsiaalsamba integreerimist majandusjuhtimise raamistikku ning teises avatud strateegilist autonoomiat.

Parlamentidevahelise majandusjuhtimise konverentsi eesmärk on arendada parlamentide omavahelist koostööd Euroopa Liidus majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingus sätestatud raames. Konverentsi pandi algus 2013. aastal Euroopa Liidu parlamentide esimeeste konverentsil (EUSC).