Uuring: Eesti inimeste säästupuhver on sulanud kui kevadine lumi

Vahetult enne kütteperioodi algust viis Norstat läbi Citadele panga tellitud uuringu, et selgitada välja, kas ja kuidas Balti inimesed kütteperioodiks valmistuvad.

Septembris säästeti teadlikult palju

Kuna varasemad aastad on elektri hind kõrgele kerkinud, siis puudub inimestel kindlus, et ka tänavu hinnad kõrgele ei roniks. Vastanutest 30 protsenti ütles, et septembris elati teadlikult väga säästlikult, sest eeldatakse, et elektri hind külmemate kuude saabudes kasvab. Vastanutest 7% oli juba septembri keskpaigaks raha kütteperioodi alguseks kõrvale otsustanud pannud.

Koguni 37 protsendil vastanutest puudus võimekus kütteperioodiks valmistuda, sest neil polnud vaba raha, mida kõrvale panna. Neid vastanuid, keda talvine elektri hinnatõus ei mõjuta oli 14%. Inimesi, kes ei valmistu kütteperioodiks, sest usuvad, et talvine elektri hind septembriga võrreldes ei tõuse oli 11%.

Uuring näitab, et elektrihinna tõusu korral oleks enim mõjutatud alla 1000 euro teenivad inimesed. Ligi pooltel ehk 49%-il vahemikus 750 - 1000 euro suurust netopalka teenivatest vastanutest ei olnud võimalik raha kütteperioodiks kõrvale panna. Inimestest netosissetulekuga 1251- 1500 eurot ei suutnud raha kütteperioodiks kõrvale panna 35 protsenti vastanutest, 5 protsenti kogus kütmiseks raha ning 19 protsenti hinnatõus ei mõjutaks. Olgu mainitud, et sellesse vahemikku mahub ka Eesti kolmanda kvartali mediaan netopalk (1259 eurot) ning keskmine netopalk (1477 eurot).

Madalapalgalistel on keeruline hakkama saada

Citadele tellis Norstatilt ka mullu juulis analoogse uuringu. Toona vastas ligi kolmandik ehk 29 protsenti, et otseselt säästa ei kavatseta, kuid on loobunud planeeritud suurematest ostudest nagu reisimine, auto ostmine või remondi tegemine. 13 protsenti inimestest kavatses kõrgetest kuludest tekkiva vahe katta eelnevalt kogutud säästude arvelt. „Kümme protsenti oli ka selliseid, kes kavatsesid investeerida hoopis kodu energiatõhususe parandamisse. Kui selline võimalus on olemas, siis see on kindlasti tark teguviis, sest see investeering kestab aastaid ning tuleb igal juhul kasuks,“ selgitas Citadele panga Eesti filiaali juht.

Toonasest uuringust selgus, et on ka inimesi, kes peavad drastilisemaid käike ette võtma – kolm protsenti vastanutest märkis, et on kõrgete küttehindade tõttu tõenäoliselt sunnitud kolima väiksemale pinnale või kellegi teise juurde. Neli protsenti plaanis rahalist abi küsida lähedastelt ning 16 protsenti püüab leida endale lisatööd.

„„Kuigi 2022. aastal läbiviidud uuring ei katnud endas täpselt samu küsimusi, mis nüüd, siis tunnetus on, et madalamat palka teenivate inimeste rahakoti on kaks krõbedat talve katki käristanud. Kui aasta ja kolme kuu eest pidanuks hinnatõusu korral drastilisemaid käike tegema 23% vastanutest, siis täna tuleks ootamatult kõrgete küttearvete puhuks lisaraha leida 37% vastanutest,“ selgitas Citadele panga Eesti filiaali juht Rainer Moppel.

Citadele panga tellitud uuringu viis kolmes Balti riigis läbi uuringufirma Norstat, kes küsitles ajavahemikul 11. september kuni 21. september kokku 1001 inimest.