Tõnu Mertsina: Eesti majanduslangus taandub tasapisi

Kolmanda kvartali SKT (sisemajanduse kogutoodangu) 2,5-protsendine vähenemine oli üsna ootuspärane. Olulisemgi on aga see, et vähemalt esialgse hinnangu järgi peatus langus kvartali võrdluses. Kuigi Eesti majanduse langus on tasapisi taandumas, on esimese kolme kvartaliga jäänud selle maht möödunud aasta sama ajaga võrreldes ligi 3% võrra väiksemaks.

Töötleva tööstuse tootmismahu, ekspordimahu ja jaekaubanduse müügimahu langused on stabiliseerunud. Samuti on aeglustunud SKT arvestusse kuuluvate tootemaksude (käibemaksu ja aktsiiside) inflatsiooniga kohandatud laekumise vähenemine. Samas, energia tootmismaht, mis selle aasta esimesel poolel andis ligi poole SKT langusest, väheneb jätkuvalt väga kiiresti. Samuti halveneb majanduse üldine kindlustunne. Kui teenuste sektoris, sealhulgas jaekaubanduses, on kindlustunde halvenemine jäänud madalale tasemele peatuma, siis tööstussektori ja ehituse kindlustunne nõrgeneb edasi.

Eesti tööturg on pikaleveninud majanduslangusele veel üsna hästi vastu pidanud. Tööpuudus on mõõdukas ja palgakasv tugev. Kuigi koos aeglustunud inflatsiooniga on reaalpalk juba kasvuteel, peaks see hakkama tarbimist suurendama alles mõningase viitajaga. Majapidamiste kindlustunne on ikka veel väga nõrk – hirm töötuks jääda ja mure oma finantsseisu pärast on jätkuvalt suur. Inimeste hoiused on küll võrdlemisi suured, kuigi ebaühtlaselt jaotunud, ent kiire inflatsioon on nende reaalväärtust tublisti kärpinud ja viinud need allapoole pandeemiaeelset trendi.

Samuti on võrdlemisi suur osa (septembris 29%) hoiustest paigutatud tähtajalistele kontodele, mida lähiajal tarbimises tõenäoliselt ei kasutata. Nõrk nõudlus koos hinnakasvu aeglustumisega ja ka osade hindade langusega on vähendanud ettevõtete käivet, mis piirab tööjõukulude kasvu ning suurendab tõenäoliselt veelgi tööpuudust. Samas ei tohiks, vähemalt praeguse hinnangu järgi, töötusemäär väga murettekitava tasemini tõusta.

Nõrgenenud laenunõudlus annab löögi majanduskasvule

Selle aasta järelejäänud kuudel võivad järgmise aasta maksutõusud tarbimist küll veidi elavdada, kuid selle efekt majandusele ei ole ilmselt suur. Välisnõudlus jääb vähemalt lähiajal nõrgaks. Meie suuremate kaubanduspartnerite majanduse olukord halveneb ega paku häid ekspordivõimalusi. Kuigi eeldame, et praegused kõrged intressimäärad on majandusele vähem kahjulikud kui varasem ülikõrge inflatsioon, siis karmima rahapoliitika mõju majandusele alles suureneb. Laenunõudlus euroalal, sealhulgas Eestis on nõrgenenud – see piirab investeeringuid, mis omakorda annab löögi majanduskasvule.

Välisnõudluse taastumine tuleb järgmisel aastal küll tõenäoliselt väga aeglane, kuid see peaks pakkuma Eesti ettevõtetele veidi rohkem ekspordivõimalusi. Kui siia kõrvale panna ka reaalpalga kasvu toel tarbimise suurenemine, siis võib järgmiseks aastaks oodata Eesti majanduse olukorra mõningast paranemist.