Eesti Korteriühistute Liit: korteriomanik ei või omavoliliselt kütteliiki muuta
(27)
Eesti Korteriühistute Liidu juristidelt küsitakse aeg-ajalt, kaskorteriomanik võib end korrusmaja küttesüsteemist omavoliliselt lahtiühendada.
„Senine kohtupraktika on olnud seisukohal, et korteriomanik võib küttesüsteemist väljuda või kütteliiki muuta vaid juhul, kui kõikteised kaasomanikud sellega nõustuvad,“ märkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Tema sõnul tuleb aga siin selgelt vahet teha, kas tegemist on kütteliigimuutmise või lihtsalt ühe eseme asendamisega samaväärsega – viimasel juhul tuleb kahjunõude esitajal kohtumenetluses tõendada negatiivset mõju maja küttesüsteemile või teistele korteriomanikele. „Kahjusid kõige paremini määrata oskab aga selle ala ekspert, vajadusel võib ka kohus tellida ekspertiishinnangu , mille põhjal koostatakse ekspertiisiakt ja selle põhjal teeb kohus otsuse - kohtunikud on siiski juristid, mitte insenerid,“ selgitas Mardi.
„Enne korteriühistute tekkimist käitus iga korteriomanik nagu soovis –näiteks kui elektrikütte võimalused tekkisid, lõikas nii mõnigi radiaatorid lihtsalt välja ja asus korterit elektriga kütma. Tuleb aga mõista, et kaugküttega majades on korteris olevad radiaatorid küttesüsteemi osa ja mõjutavad seda kindlasti ning on raske prognoosida, mis juhtub pärast radiaatorite vahetust korteris sügaval sovetiajal paigaldatud maja küttesüsteemiga,“ selgitas Mardi.
Korteri küttesüsteem on kaasomand
„Näiteks võib küttesüsteemi tasakaalust välja viia see, kui senised suurte radiaatorite torud asendatakse mõnes korteris läbimõõdult väiksemate, tänapäevaste radiaatorite omadega. Seetõttu tuleksomavolilist radiaatorite vahetust kindlast vältida, kuna see võib küttesüsteemi kahjustada ning see omakorda võib kaasa tuua põhjendatudkahjunõude.“
Mardi sõnul tuleb meeles pidada, et õiguslikus mõttes on küttesüsteem koos tarbijapaigaldistega kaasomandis. „Kortermajas tuleb hoiduda tegevusest, mis võib põhjustada teistele kaasomanikele probleeme ning lõpuks kahjunõude kaasa tuua,“ rõhutas ta.
Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse. Samuti on liitpartneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.
