Liisinguettevõtte juht: automaks ei mõjuta eestlaste autovalikut, aga survestab pere eelarvet

Leibkonnad, kes on valinud endale autod vajaduspõhiselt ja ratsionaalsetel kaalutlustel, tulevad tõenäoliselt toime ka planeeritava mootorsõidukimaksuga ning neil ei ole põhjust sõiduki vahetamisega kiirustada.

Need, kes unistavad näiteks Dodge Durango ostust või hindavad autode puhul suuremat luksust ja emotsionaalsemaid sõiduelamusi, tulevad samuti uue maksuga toime, hindab Coop Liisingu juht Martin Ilves.

2025. aastaks planeeritav mootorsõidukimaks suunab järgmisel aastal uut autot ostma eelkõige neid, kes unistavad kallimatest ja võimsamatest sõidukitest. Näiteks linnamaasturi Dodge Durango või RAMi puhul võib ostukulu sel ja ülejärgmisel aastal automaksu kalkulaatori alusel erineda üle paarikümne tuhande euro.

Need, kes eelistavad täna klassikalisi rahvaautosid nagu näiteks Škoda Octavia või Volkswagen Passat, teevad seda ilmselt südamerahus ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Auto väljavahetamine ei too neile rahaliselt suurt võitu. Coop Liisingu käest on kõige enam liisitud just neid samu pereautosid ning Toyota RAV4 linnamaastureid, mis näitab, et inimesed teevad autot soetades väga praktilisi valikuid.

Kui vaadata autokasutajaid laiemalt, siis on teada, et alates 1991. aastast on Eestis kõige levinum auto diiselmootoriga Volkswagen Passat, mis on universaalkerega ja musta värvi ning selle keskmine vanus on registreerimisel kuus aastat (aastamaks 180,57 eurot ja registreerimistasu selle importimisel 2351,46 eurot). Populaarsuselt järgmine on bensiinimootoriga luukpära Volkswagen Golf, mille keskmine vanus on registreerimisel 8 aastat (aastamaks 114,18 eurot ja registreerimistasu selle importimisel 1565,18 eurot). Ühegi eelpool nimetatud sõiduki aastamaks nende omanike rahakotile olulist mõju ei avalda.

Valikuid langetatakse liisingu kuumaksest lähtuvalt

Automüüjad räägivad mootorsõidukimaksu kontekstis, et selle tulemusel kallinevad autod tuhandeid eurosid ning kõige tugevam mõju avaldub eestimaalaste armastatuimale sõiduvahendile linnamaasturile. Samas teevad autoostjad oma kalkulatsioone eelkõige ikkagi liisingu kuumaksest lähtuvalt. Inimeste valik sõltub nende eelarve piiridest, mis lubab kulutada auto liisingule kuus 300, 400 või 500 eurot.

Näiteks Coop Liisingu Harjumaa klientide lemmikauto 2022. aasta Toyota RAV4 linnamaasturi registreerimistasuks kujuneks praeguse maksueelnõu järgi 3065 eurot ning aastamaksuks 210 eurot. Viie aasta pikkuse liisinguperioodi puhul tähendab see 4115 euro suurust täiendavat kulu, mis kergitab kuumakset 68 euro võõra. Ma kahtlen, et 30 000 eurot maksva Toyota kõik liisinguvõtjad loobuksid 68 euro pärast linnamaasturist.

Neile on küll emotsionaalselt ebameeldiv, et autole planeeritud 400 euro suurune kuueelarve kasvab, kuid pigem jätavad nad seetõttu ära kaks poekülastust. Alternatiiv on osta väiksem sõiduauto, mida automüüjate tootevalikus on alles jäänud väga vähe või siis osta samaväärne vanem sõiduk. Viimane tähendab omakorda suuremaid hoolduskulusid.

Kui vaadata autode ostmist Maslowi vajaduste hierarhiast lähtuvalt, siis on väga keeruline sundida Saksa mugava premium-klassi autoga sõita harjunud inimest istuma madalama mugavusastmega auto rooli või kolima suurest maasturist pisikesse linnaautosse, mis pere vajadusi ei rahulda.

Olemasolevate autodega hakatakse kauem sõitma

Koht, kus planeeritav automaks võib teenida tõesti rohelist eesmärki on see, et Eestis hakatakse selle tulemusel olemasolevate autodega kauem sõitma ehk siis neid ei vahetata liisinguperioodi lõppedes kohe uuemate vastu välja.

Võib spekuleerida, et jõukam ostjaskond hakkab senisest enam vaatama elektriautode poole, sest sisepõlemismootoriga premium-klassi autod hakkavad tänu suurele registreerimistasule maksma rohkem, kui samaväärsed elektrisõidukid. Samas pole paljudele neist vahet, kas soovitud sõiduvahend maksab 80 000 või 100 000 eurot. Praegu ostavad sellised inimesed elektriautosid uudishimust ja trendist tulenevalt ning garaažis on neil vajadusel olemas ka sisepõlemismootoriga auto. Samas on kasutatud autode turul elektriauto juba arvestatav konkurent sisepõlemismootorile, kui vaadata liisitavate vähekasutatud Tesla’de kasvunumbreid.

Planeeritava automaksu peamine eesmärk on motiveerida ja mõjutada eestlasi kasutama väiksema võimsuse ja täismassiga sõidukeid, mis keskkonna seisukohalt on kindlasti tervitatav. Transpordiameti andmed näitavad, et selline trend on Eestis levinud juba niigi ja tänu sellele on viimasel kümnel aastal ka sõidukite CO₂ saastenäitajad paranenud.

Kusjuures Coop Liisingu klientide näitel tundub, et selle trendi eestvedajad on eelkõige naised, sest nad teevad sõidukeid soetades meestest mõnevõrra praktilisemaid ja keskkonnasõbralikemaid valikuid. Nimelt sõidavad Coop Panga Liisingu naissoost kliendid keskmiselt 113-kilovatise mootorivõimsusega (keskmine CO₂ heide 124 g/km) autodega. Mehed eelistavad samas keskmiselt 128-kilovatise mootorivõimsusega (CO₂ heide on umbes 133 g/km) sõiduvahendeid.

Juhul kui automaks senisel kujul vastu võetakse, siis kolme-nelja aasta pärast saame näha, kuivõrd suudab automaksu kehtestamine vähendada meie autopargi CO₂ saastenäitajaid. Valitsus peab arvestama ka riskiga, et kui uute/uuemate autode ostmine selle tulemusel väheneb ja Eestisse hakatakse importima senisest vanemaid sõidukeid, siis saavutatakse mootorsõidukimaksu kehtestamisega hoopis vastupidine tulemus. Mõttekoht, et aastatel 2017-2020 registreeriti uusi autosid kasutatud sõidukitest rohkem ja seda ilma automaksu suunava mõjuta.

Vaata, palju pead Sina hakkama automaksu maksma SIIT.