Kui võrrelda uut esialgset hinnangut aastasase kasvu osas põhihinnangutega, siis võib märgata ka väikest langust. Nii on langus kestnud võibolla isegi juba seitse kvartalit järjest.

Puudu on kümnendik meie potentsiaalsest sissetulekust

Pea kahe aasta tagusest tiputasemest on endiselt puudu 4 protsenti. Arvestades Eesti majanduse umbes 3-4 protsendi suurust kasvupotentsiaali, oleme soovitud ja loodetud rikkusest maas umbes kümnendiku võrra. Eesti 40 miljardi suurusest SKTst on puudu 4 miljardit. See teeb umbes 3000 eurot aastas ühe elaniku kohta.

Ühe elaniku kohta on majandus suuremas languses kui kokku numbrid näitavad

Eestisse on pooleteise aasta jooksul lisandunud umbes 40 000 Ukrainast pärit sõjapõgenikku. Nad moodustavad umbes 3 protsenti Eesti rahvastikust. Kuni pooled nendest töötavad, samuti moodustades kuni 3 protsenti hõivatute arvust.

Kuna elanike ja majanduslikult aktiivsete inimeste arv on kasvanud, siis majanduslangus ühe inimese ja samuti ühe töötaja kohta veelgi suurem kui Eesti majanduskasvu näitaja kokku seda väljendab.

Väljavaade on jätkuvalt kesine

Põhisõnum on see, et avaldatud andmetes ei ole ei midagi väga rõõmustavat ega pole ka midagi väga kurvastavat kolmandas kvartalis toimunud. Tööstustoodang on olnud kolmandas kvartalis jätkuvas langustrendis ning pöördumist on vara näha. Rootsi majanduse taastumine võtab aega ja Saksamaa on väikeses languses. Eratarbimise suur langus toimus eelmisel aastal ja käesoleva aasta jooksul on tase püsinud enamvähem muutumatuna.

Reaalne sissetulek vaikselt kasvab, kuid vabalt kasutatav tulu on endiselt väga madal võrreldes eelnevate tippudega ning säästude ostujõud on väike, mis tähendab, et taas on peredel vaja hakata säästma, et oma varusid täiendada. Riigi panus on olnud kergelt positiivne ehk eelarve on käesoleval aastal defitsiidis, kuid arvestades languse suurust, võiks ja peaks toetus olema suurem.