Vana garaažiboksi eest Tallinnas saab osta kahetoalise korteri Ida-Virumaal

Nõukogude ajast pärit garaažiboksid tõusevad aina rohkem hinda, sest neid jääb linnapildis iga aastaga üha vähemaks. Samas on asjade hoiustamiskohana tulnud alternatiivina turule mini- ja nutilaod, ütles Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.

„Kuuekümnendate aastate teisel poolel ja ka hilisemalt Tallinna magalarajoonidesse või siis näiteks nõukogude aja lõpus Tartusse rajatud nn garaažide linnakud on tänaseks paljuski amortiseerunud ning nii mitmedki neist uusarendustele ruumi tegemiseks lammutatud. Juurde pole neid aga enam ehitatud ja seetõttu on nende üldarv aastatega vähenenud,“ ütles Uibomäe.

Tema sõnul on paljud garaažid jäänud lagunema, kuna tänapäeval sõidetakse tavaautodega aastaringselt ega jäeta neid talvekorterisse kevadet ootama. Enam ei ole ka vajadust autot ise remontida ning uuemaid sõidukeid ei saagi nn põlve otsas garaažis putitada. Sellest tulenevalt on neid pandud ka üha rohkem müüki, sest senised omanikud või nende pärijad ei vaja neid enam. Kinnisvara24 portaali statistika näitab et viimase pooleteise aastaga on garaažide müügipakkumiste arv suurenenud 42%.

Garaažidest ehitatakse mikromajad

Samas on väga palju ka neid, kes vajavad garaaži hoiukohana. CKE Kinnisvarabüroo kinnisvaraekspert Taur Tärnovi sõnul kasutavad garaaže praegu eelkõige hobiauto omanikud ja motomehed, kes ei soovi enda sõiduriista lageda taeva all hoida ja vajavad talveks neile hoiuruumi. „Garaažid on kasutusel ka laopinnana, kus hoiustada mööblit, tehnikat või muud varustust, mida igapäevaselt ei ole tarvis,“ sõnas Tärnov.

Seetõttu on garaažide hinnad vaatamata müügipakkumiste suurenemisele läinud iga aastaga kallimaks. Viimase pooleteise aastaga on nende hind kerkinud 8 protsenti jõudes üle Eesti keskmiselt 15 266 euro tasemele. Tallinnas on garaažid kallinenud Uibomäe sõnul suisa 14 protsenti ning aktiivsete pakkumiste hind tõusnud 18 117 euro tasemele. „Sama raha eest saab osta remonti vajava kahetoalise korteri mõnes Ida-Virumaa linnas või Lõuna-Eesti alevikus,“ tõi Uibomäe võrdluseks. Samas on pealinnas vanade garaažide müügipakkumiste arv aastaga 44% suurenenud.

Tartus ja Pärnus on pakkumiste arv püsinud samal tasemel, kuid nende hind on aastaga kallinenud vastavalt 18 ja 10 protsenti ning esimese puhul on keskmine hinnatase nüüd 13 266 eurot. Tartus on arhitekt Tiit Sild leidnud Lubja tänava garaažidele ka täiesti uue visiooni, planeerides nende asemele mikromajad, mikrobürood, mikrokohvikud ja mikrogalerii.

Garaažide kuuüür on keskmiselt 80-100 eurot. Enamasti on need keskpärases seisukorras ning elektriga varustatud. Paljud rendipakkumised ei jõuagi kinnisvaraportaalidesse, kuna garaaže pakutakse aktiivselt üüriks ka kohalikes Facebooki gruppides.

Uibomäe sõnul on vanadele garaažidele tekkinud ka alternatiiv mini- ja nutiladude näol, samuti renditakse suletud platsidel merekonteinereid ning lisaks pakuvad mitmed firmad hobiautode ületalve hoiustamiseks valvega angaare ja laohooneid.

Uus trend on mini- ja nutilaod

Jüri Nutilaod tegevjuhi Peeter Pärteli sõnul muutus miniladude väljaüürimine trendiks kuuekümnendate aastate alguses USA-s ning tänaseks on neid seal rohkem kui kiirsöögikohti. Euroopas avati esimene miniladu 1979. aastal Londonis ning Eestis esmakordselt 2011. aastal Tallinnas Tondil.

„Nutilaod said võimalikuks oluliselt hiljem, kui loodi telefonirakendus, mis lukustas ja avas turvaliselt tugevaid metall-lukke ilma internetiühendust omamata. Erinevalt miniladude tabalukust, on nutiladude lukustus varustatud ka liikumisanduritega, mis informeerib rentniku igast liikumisest tema laos,“ rääkis Pärtel. Eestis on teadaolevalt rajatud kaks nutiladu, kuhu rentnik pääseb sisse telefonirakendust kasutades ning esimene selline avati alles 2021. aastal.

Näiteks Jüri Nutilaod on suurusega 2-10 ruutmeetrit ning valikus on ka 10 nutilukuga garaaži suurusega 22-52 ruutmeetrit. Pärteli sõnul kasutavad eraisikud neid kõige sagedamini remondi või kolimise ajaks oma asjade hoiustamiseks. Kuid on ka pikaajalisi kasutajaid, kes hoiavad nutiladudes talvel suveasju ning suvel talveasju. Teine suur grupp rentnike on väiksemad firmad, kelle jaoks täidab nutiladu põhilao otstarvet. Samuti hoiustavad restoranid seal oma suvemööblit.

Pärteli väitel renditakse nutiladusid keskmiselt viieks kuuks, minimaalne periood on üks kuu. Nutilao madalaim rendihind on 55 eurot kuu, kuid esimesed kaks kuud saab seda kasutada poole hinnaga.