Maksu- ja Tolliamet täidab olulist rolli ühiskonna toimimises. Asutuse ülesanne on pakkuda kõikidele maksumaksjatele võimalust täita oma kohustused kiirelt, lihtsalt ja mugavalt. Samuti selgitada, miks see on vajalik ja oluline. Vastutusrikka missiooniga kaasneb palju väljakutseid. Nii on Maksu- ja Tolliamet pidevalt arenev organisatsioon, kes peab suutma kohaneda ning lahendusi pakkuda kiiresti muutuvas maksu-ja tollivaldkonnas ning olema valmis reageerima ühiskonda laiemalt mõjutavate sündmuste korral.

Vaatamata keerulistele ülesannetele on amet suutnud hoida inimeste usaldust ja olla avaliku sektori lipulaev – selles on võtmeroll pühendunud ja kompetentsetel töötajatel. „Arenguvõimalused, töö paindlikkus ja toimiv sisekommunikatsioon on märksõnad, mis on sellised inimesed meie juurde toonud ning aidanud neil ka pikaks ajaks püsima jääda,“ selgitab Veski ja kirjeldab neid „kolme vaala“ pisut lähemalt.

Arenguvõimaluste pakkumiseks tuleb hästi mõista inimeste potentsiaali

Maksundus- ja tolliteemad nõuavad väga detailset eriala tundmist ning üha olulisemaks muutuvad kombinatsioonid, kus erialateadmistele lisaks on vaja tehnoloogia, IT-arenduse, õigusteaduse ja andmeteaduse kompetentse. Soodustame ametis töötajate arengut ja toetame liikumist ning arenemist organisatsiooni sees. See tähendab, et peame väga hästi mõistma oma inimeste potentsiaali.

Selle väljaselgitamiseks kaardistavad meie juhid töötajate soove arenguvestlusel, mille peamine eesmärk ongi märgata töötaja vajadusi. Arengusoovi korral kujuneb see avatud dialoogiks mitme osalejaga: töötaja, tema juht, personalitöötaja, kolleegid teistest üksustest, mis töötajale arengu seisukohalt huvi pakuvad. Selline lähenemine on teinud võimalikuks täita ligikaudu 30% konkurssidest sisekandidaatidega. Oleme uhked, et meil on väga pikaajalise staažiga kolleege, kes on teinud Maksu- ja Tolliametis karjääri.

Paindliku töökorralduse aluseks on usaldus

Lisaks võimalusele end erialaselt teostada on meile oluline tööaja ja -koha paindlikkus. Kuna asume hajusalt üle Eesti, ei paku kaugtöö meie inimestele mitte ainult suuremat mugavust, vaid loob ka täiesti uusi karjäärivõimalusi. Kaugtöö võimaldab Lõuna-Eesti tollipunktis tööd alustanud inspektoril liikuda tolli infosüsteemide arendajaks, ilma et see nõuaks temalt elukoha muutust.

Oleme Maksu- ja tolliametis lähenenud kaugtööle läbimõeldult, iga teenistujaga on selleks eraldi kaugtöö kokkuleppe. Kirjeldatud on asutuse tasandil üldised põhimõtted ja käitumisjuhised, sealjuures oleme hinnanud ka kaugtöö eripäraga seotud võimalikke riske – eelkõige töökeskkonna, tööohutuse ja -tervishoiu ning infoturbe ja andmekaitse valdkonnas. Iga juhi roll on kõigi oma meeskonnaliikmetega igaühe teenistusülesandeid arvestades leppida kokku, mis osas tööajast soovitakse või oleks võimalik kaugtööd teha, millal saadakse kokku, mida töötaja kaugtööks vajab jne. Oluline on teha ka meeskonnakokkuleppeid – kuidas meeskond infot vahetab, kui tihti saadakse kokku ja kuidas hoitakse meeskonnatunnet. Kuna iga meeskonna tööiseloom on eripärane, pole ühtset reeglit.

Kõige tähtsam märksõna sellise töökorralduse juures on usaldus – organisatsioon usaldab oma juhte, juhid oma töötajaid ja töötajad oma kolleege, et tulemused saavutatakse, sõltumata kellegi töökoha asukohast. Olles aga asutus, kellel tuleb tagada teenindus kliendibüroodes ja 24/7 töö tollipunktides, on kaugtöö ning paindlikkuse tagamine kõigile mõistagi väljakutse. Oleme püüdnud leida võimalusi töö paindlikuks kujundamiseks, arvestades töötajate ettepanekuid ja asutuse võimalusi.

Üle Eesti paiknev organisatsioon peab läbimõeldult tegelema ühtsustunde ja sisekommunikatsiooniga

Paindlikkus seab ka väljakutseid – kuidas kasvatada ühtekuuluvustunnet, kanda ühtselt meie organisatsiooni väärtusi ning hoida inimesi kursis sihtide ja suundadega. Tegelikult pole selles ameti jaoks midagi uut, sest 1200-pealise asutusena, kus pooled töötajad asuvad üle Eesti erinevates asukohtades, oleme ühtsustunde teemaga tegelenud asutamisest saati.

Siin tuleb appi läbimõeldud sisekommunikatsioon. Kui näeme iga päev, millega asutuses tegeleme – mida juhid teevad, kus käivad, millest seal räägivad, mida teevad kolleegid teistest osakondadest, millega on tegelemas iga meie väärtuslik töötaja –, on meil tervikpilt, kuhu organisatsioonina liigume. Sellele aitab oluliselt kaasa päevameil: iga tööpäeva lõunaks on meie postkastides e-kiri viimaste uudistega, mille kaudu saavad kõik töötajad ülejäänud organisatsiooni oma osakonna tähtsamatest saavutustest või lihtsalt toredatest tegemistest informeerida.

Kord kuus kohtume pikemal veebikoosolekul „Infomüks“, kus traditsiooniliselt osalevad pooled töötajatest. Need, kes on parajasti muu tööga hõivatud, saavad koosoleku järele vaadata salvestusest. See on formaat, kus peadirektor ja peadirektori asetäitjad räägivad organisatsiooni olulisimatest teemadest. See on hetk, kui võtame igapäevategemiste kõrvalt korraks aja, et näha laiemalt, mis suunas liigume, ja tunda seda meie-hetke.

Jaga
Kommentaarid