Raport: Eesti energiaühistutele sobivaim toetusmudel tuleb alles üles leida

Elektrienergia tootmiseks ühistutesse koondunud kodumajapidamised saavad tulevikus katta olulise osa enda tarbitavast elektrienergiast, mis vähendab majapidamiste kulusid ja suurendab varustuskindlust, kirjutab Arenguseire Keskus värskes lühiraportis „Energiaühistute kujunemise väljavaated Eestis“.

Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso tõi välja, et esimese sammuna tuleb siiski jõuda selgusele, millised oleks parimad meetmed, mis toetaks energiaühistute loomist ja tagaks energiasüsteemi toimimise. „Veel hiljuti toodeti elektrit üksnes suurtes elektri- ja koostootmisjaamades ning kodumajapidamised olid passiivsed tarbijad. Nüüd tänu tehnoloogia arengule saavad majapidamised olla elektrisüsteemi aktiivsed osalejad. Samas energiaühistute loomise edukus sõltub nii inimeste enda valmisolekust kui ka riigi loodud toimimiskeskkonnast,“ sõnas Masso.

Majapidamised peaksid koonduma energiaühistutesse

Kui üksiku majapidamise jaoks võivad elektri tootmiseks vajalikud investeeringud osutuda liiga kulukaks, siis majapidamiste koondumine energiaühistutesse võimaldab ühendada raha, oskused ja teadmised elektrienergia ühiselt tootmiseks ning jagamiseks. See aitaks kodutarbijatel vähendada kulusid elektrienergiale ja keskkonnajälge ning suurendada energia varustuskindlust, samuti tagada jaotusvõrgu stabiilsust ja edendada ühtekuuluvustunnet kogukonnas.

rahastusel uuringu- ja konsultatsioonifirma CE Delft koostatud analüüsis hinnatakse, et aastal 2050 saavad Euroopa Liidu kodumajapidamised ise toota kuni 90% endi tarbitavast energiast. Täna on see määr vaid 3%. „Eesti kohta hinnatakse samas aruandes, et potentsiaalselt kuni 70% endi tarbitavast elektrist võivad toota tarbijad ise, sest laieneb päikeseenergia tootmine ja energia salvestamine kodumajapidamistes ja ettevõtetes,“ lisas Masso.

Küsitlused näitavad, et üle 80 protsendi Eesti inimestest leiab, et riigi poliitika peaks kodumajapidamisi ja kogukondi toetama energia tootmisel ning enda toodetud energia tarbimisel. Riigi rolli energiaühistutele soodsa tegevuskeskkonna kujundamisel näeb ette ka Euroopa Liidu poliitika ning Eesti on vastavaid direktiive juba üle võtnud. „Üldiselt tuleb aga tõdeda, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti tugisüsteem pigem ahtake ning eest vedavatele riikidele tagantpoolt järele vaatav,“ tõdes Arenguseire Keskuse ekspert.

Värskes lühiraportis toob Arenguseire Keskus välja, et kogukonnaenergeetika toetamine Eestis ei pea tingimata tähendama teiste riikide kõikvõimalike meetmete Eesti tugisüsteemi üle võtmist. „Pigem võiks kogukondadele luua katsetamisvõimalusi ning kujundada tarvilik meetmestik kogemusi kogudes järk-järgult. Katsetamine võiks regulaatoritel aidata mõista nii energiaühistute kasutegurit kui ka riske ning kogukondade ja riigi koostöös leida meetmed, mis meie majandus- ja õigusruumis kogukonnaenergeetikat tõhusalt toetaksid,“ selgitas Masso.

Lühiraport „Energiaühistute kujunemise väljavaated Eestis“ on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis“. Uurimissuuna eesmärgiks on tuua välja võtmetegurid, millest sõltub tarbijate roll tuleviku energiasüsteemis ning luua stsenaariumid kodumajapidamiste ja teiste mikrotootjate võimalikust mõjust Eesti energiasüsteemile aastani 2040.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib erinevatel teemadel läbi uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.