Eesti Pank: majanduslangusest hoolimata on seis tööturul hea

Majanduslangus on kestnud juba poolteist aastat. Siiski on olukord Eesti tööturul olnud seni parem nii prognoositust kui ka varasemate majanduskriiside kogemusest, teatas Eesti Pank tänasel tööturu ülevaate esitlusel.

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on Eesti tööhõive tase kõrge. Ta tõi välja, et eelmisel aastal kasvas Eesti elanikkond kiiresti Ukraina põgenike tõttu. Selle aasta teises kvartalis oli näitaja madalam võrreldes esimese kvartaliga. Ettevõtted on hoidnud töötajaid ettevõttes, kuna hiljem on raskem koolitada uusi töötajaid, märkis Soosaar.

Tööhõive on kasvanud avalikus sektoris, näiteks tervishoius, avalikus halduses ja haridusvaldkonnas. Avaliku sektori tööhõive kasv pole Soosaare sõnul üllatav, kuna täidetakse vabad kohad, mida keerulistel aegadel oli keeruline täita. Erasektoris kasvas tööhõive turismisektoris, mis taastub koroonaaegsest suurest langusest. Samuti on tööhõive suurenenud finantssektoris.

Energia- ja sõjakriis erineb eelnevatest kriisidest. Tööandjad on muutunud aasta jooksul pessimistlikumaks tööhõive osas. Praeguses kriisi on enim kannatanud töötlev tööstus. Soosaar tõi välja, et eriti tugevalt on langenud tööhõive puidusektoris. Samuti hakanud tööhõive vähenema ehituses.

Inimesed on tööturul aktiivsed

Soosaar sõnas, et töötukassa vahendatud töökuulutustes nähtub, et vabade töökohtade arv on vähenenud. Samas pole see palju madalam võrreldes kriiside eelse ajaga. Siiski on tööpuudus selle aasta teises ja kolmandas kvartalis hüppeliselt tõusnud. Sügiskuudel on hakanud suurenema registreeritud töötuse määr.

Tööealiste arv kasvas 2022. aastal 2,7% ehk üle 26 000 inimese võrra. Seda mõjutas rahvastiku kasv sõjapõgenike näol. Tööjõu uuringu näitaja järgi on näha, et tööd hakkas otsima rohkem inimesi, kes varem olid tööturult eemal erinevatel põhjustel. Tööealiste elanike arv kasvas Eestis 2022. aastal 2,7% ehk üle 26 000 inimese võrra. Seda mõjutas rahvastiku kasv sõjapõgenike näol. Soosaar lisas, et Eesti tööealised elanikud on muutunud tööturul järjest aktiivsemaks - inimene kas töötab või otsib aktiivselt tööd. eriti puudutab see naisi. Seda on toetanud vanema hüvitise süsteemi muudatused, pensionireform.

Palgakasv oli kiire avalikus sektoris

Alates sellest aastast on Statistikaamet muutnud keskmise palga statistika metoodikat. Selle põhjal oli keskmise palga tase umbes 40 eurot madalam kui vana metoodika järgi. Inflatsioon on olnud kiire, tuues kaasa palga ostujõu suure languse. Kuni eelmise aasta kolmanda kvartalini kahanes reaalpalk, pärast seda on see hakanud taastuma. Selle aasta esimese kvartalis tõusis reaalpalk.

Palgakasv oli kiire avalikus sektoris. Seda mõjutas esimeses kvartalis õpetajate töötasu alammäära tõstmine, teises kvartalis hakkas kehtima meditsiinitöötajate kollektiivleping. Aeglasem oli aga palgakasv tööstussektoris ja ehituses.

Soosaar ütles, et majandussurve tõsta palka sõltub erinevatest teguritest, näiteks sellest, kui suur on tööpuudus. Üheks teguriks on ka tööotsija arv ühe vaba töökoha kohta. See näitaja on tõusnud viimasel aastal.

Reaalpalk pole taastunud, mis suurendab palgasurveid. Inimesed soovivad taastada oma ostujõu. Seetõttu küsitakse ka suurema tõenäosusega palga rääkimistel palka juurde. Samas tõi Soosaar välja, et võimalused tööturul uut tööd leida on muutunud halvemaks. Energiakriisi ajal hakkas SKP langema, hinnakasv aga kiirenes. Soosaar tõi välja, et sealjuures ei kahanenud ettevõtete käibed. Palgakasv aga ei kiirenenud samas tempos.

Eesti tööjõukulu töötaja kohta töötlevas tööstuses on kõrgem kui enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa ning osades Lõuna-Euroopa riikides. Tööjõukulu kasv ühe töötunni kohta Eesti töötlevas tööstuses on viimasel neljal aastal kasvanud umbes 7% aastas. Leedus ja Poolas on see suurem kui Eestis. See ei viita töötleva tööstuse ettevõtete palgakulust lähtuvale konkurentsivõime kahanemisele võrreldes eelmainitud riikidega.