Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda: Ettevaatust, riik paisub jälle. Kas uus eksperiment maksumaksja kulul?

Meie riigil on jälle üks plaan, aga kas ka läbimõeldud? Kavas on värvata ametnikke, kes asuksid Politsei- ja Piirivalveameti tehtud trahvi- ja menetluskulude nõudeid sisse nõudma. Olukorras, kus ühiskonnas on niigi nurisemist liiga suure riigiaparaadi pärast, soovitakse seda veelgi paisutada.

Avaliku teenistuse read kasvavad jälle vaatamata sellele, et riigieelarve on väike ja iga kokkuhoiumeede on teretulnud. Hetkel tegelevad politseinõuete sissenõudmisega vabakutselised kohtutäiturid ja nii juba 22 aastat. Maksumaksja raha selle peale ei kulu – tasu maksavad kohtutäiturile võlgnikud.

Põhjendusena tuuakse välja võimalus kasutada ära olukorda, kus riigi infosüsteeme asutakse uuendama. Kas nii ongi, et ilma statistika ja tervikvaatelise analüüsita lõhutakse kirvemeetodil olemasolev täitemenetluse süsteem ja lihtsalt katsetatakse uut? Äkki õnnestub? Aga kui ei õnnestu? Mõistlik oleks ajakohastada täna toimivat ja hoida kokku riigi raha, või ei ole see enam moes?

Lõhume ja küll siis pärast vaatame, mis saab

Tegemist on ametkondlikust vajadusest tekkinud plaaniga ja vähemtähtsaks peetakse selle mõju olemasolevale täitesüsteemile kui tervikule. Täpselt 5 aastat tagasi ehk 2019. aastal oli Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda riigi esindajatega sama laua taga sama teemaga. Tookord pääses mõistus võidule, sest arvutused ei kinnitanud idee õigsust. Sel hetkel planeeriti tarvilikeks IT-arendusteks ja lisanduva tööjõu värbamiseks 8 miljonit eurot. Riik usub, et raha teenitakse laekuvatest trahvidest tagasi.

Tõepoolest, ehk 20 aasta pärast, kuid selle aja jooksul on kindlasti vananenud ka täna loodavad infosüsteemid ja ring algab otsast peale. Ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda võiks saada 8 miljonilise investeeringu ühtse infosüsteemi loomiseks. Kohtutäiturid loovad aga infosüsteeme ja maksavad oma töötajatele palka paraku vaid võlgnikelt sissenõutud tasude eest.

Maksumaksja tasub oma taskust

Nüüd riik Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui asjaomasega enam sisulist arutelu ei algatagi, vaid ametkondades kulutatakse 8 miljonit eurot IT arenduste tarvis ning lisaks kulub ka Maksu- ja Tolliameti uue töötajaskonna värbamiseks, koolitamiseks ja palgafondiks, mille suurust hetkel veel teada ei ole. Kulud kaetakse maksumaksja taskust, ilma küsimata. Uuringute kohaselt on umbes 10 % elanikkonnast võlgu.

Kas tõesti peab kogu ühiskond kinni maksma 10% probleemide lahendamise riigi eelarvesse kogutud rahaga? Isik, kes on saanud politseilt trahvi, on sooritanud õigusrikkumise. Kui ta saadud trahvi vabatahtlikult ei maksa, nõuab riik selle sisse nö soodustingimustel. Sisuliselt ilma tasuta, ajades käe maksumaksja rahakotti. Kuidas see maksumaksjale meeldiks? Teeme liikluspättide elu hõlpsamaks, aga elatisvõlgnikke pigistame edasi?

Kuuldu järgi soovitakse muudatusega saavutada nõuete täitmisel kohtutäituritest paremaid tulemusi, riik saaks rikkamaks ja teenus muutuks võlgnike vaates soodsamaks. Võlgnik aga jääb ikka võlgnikuks ja sellest staatusest vabanemiseks ei oma mingit tähtsust, kas sissenõudjaks on kohtutäitur või riik: võlgnik on ühtmoodi makseraskustes nii riigi kui ka kohtutäituri ees.

Teeme ühe lihtsa arvutuse. Võlgnik jätab õigeaegselt tasumata 40 eurose politseitrahvi, politsei annab nõude täitmise üle kohtutäiturile, kes teeb esmase täitetoiminguna pangakonto aresti. Sarnaselt läheks see täitemenetlusse ja võlgniku pangakonto arestimisele ka siis, kui nõude pööraks täitmisele Maksu- ja Tolliamet. Seaduse kohaselt lisandub nõudele täitemenetluse alustamise tasu 15 eurot, pluss käibemaks 3 eurot, kokku 18 eurot. Kui võlgniku pangakontolt laekub arestiga kogu summa, tuleb tal tasuda ka pool põhitasu, st 20 eurot pluss käibemaks 4 eurot, kokku 24 eurot. Kui pangakonto arestiga tuleb raha hiljem, siis tuleb võlgnikul tasuda juba põhitasu täissummas 40 eurot pluss käibemaks 8 eurot, kokku 48 eurot.

Seega saaks riik täitemenetlusse antud nõude täitmiselt käibemaksuna kas 7 või 11 eurot. Plaanitava reformi kava kohaselt oleks Maksu- ja Tolliameti võlgnikult võetav teenustasu 15 eurot. Sellisel juhul aga jääks riik ilma käibemaksuna laekuvast 7 või 11 eurost. Kui nii, siis vaid 8 või 4 euroga ei ole mitte mingil juhul võimalik Maksu- ja Tolliametil esmaseid täitetoiminguid teha ja maksumaksja peab hakkama peale maksma.

Kuhu jääb arutelu?

Muidugi annab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda endale aru, et reformi tulemusena kaotab osa tänastest kohtutäituritest oma töö, sest politsei nõuded moodustavad umbes 65 % täitmisel olevate nõuete kogumahust. Aga see ei ole hetkel üldse mitte peamine. Põhiline on, et plaanitav reform ei ole lõppkokkuvõttes riigile soodsam ega selle tulemusel ei saa nõuete täitmine olema efektiivsem.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hinnangul ei ole reform põhjendatud, on ennatlik ning ei põhine tasakaalustatud analüüsidel. Leiame, et ühtegi probleemi ei saa lahendada ühekülgselt ning maksumaksja koormamise asemel on tõstatatud probleemide lahendamiseks ka muid ning odavamaid võimalusi.