Tõnu Pekk: pensionifondide kõrgeid tasusid õigustatakse juttudega aktiivsest tegutsemisest

Mind häirib tihti see, kui fondijuht räägib turundustekstides ühtedest investeeringutest, aga fondide portfellide tegelikke andmeid vaadates ei paista need reklaamitud investeeringud üldse välja, kirjutab siinsele pensioniturule indeksfondid toonud Tuleva asutaja Tõnu Pekk.

Ka viimases Ärilehe artiklis väidavad fondijuhid, et nende eelistatuim varaklass on praegu võlakirjad, kus on nende sõnul nüüd võimalik teenida arvestatavat tootlust. Õnneks ei ole see väide tõsi.

Kui Tuleva kuus aastat tagasi alustas, oli tõepoolest Eesti pensionifondide üks suur probleem, et fondijuhid eelistasid liialt võlakirju. 2016. aastal oli kaks kolmandikku Eesti teise samba fondide rahast võlakirjades või pangadeposiitides. See oli lisaks kõrgetele tasudele üks põhjus, miks pankade teise samba fondide tootlus nii kehv on olnud.

Tänaseks on olukord õnneks muutunud. Võlakirjades ja deposiitidel seisab vähem kui kolmandik teise samba rahast ja selle osakaal väheneb pidevalt. Selge on see, et fondijuhid tegelikult ei eelista enam võlakirju aktsiatele. See on ka hea, sest finantsturgude ajalugu näitab järjekindlalt, et aktsiate pikaajaline tootlus olnud oluliselt parem kui võlakirjade oma.

Miks fondijuhid siis sellist juttu räägivad? Pangad võtavad aktiivselt juhitud fondide valitsemise eest kordades rohkem tasu kui sama panga pakutava indeksifondi juhtimise eest. Kuna aktiivselt juhitud fondide tulemused ei õigusta kõrgemaid tasusid, peab kõrgeid tasusid õigustama juttudega aktiivsest tegutsemisest.