Eestis on puhkenud tõeline fintech-ettevõtete buum

TalTechi ja FinanceEstonia koostöös valminud raporti andmetel on Eestis kahe aasta taguse ajaga võrreldes ligi veerandi võrra rohkem fintech-ettevõtteid.

Sektori ettevõtete varade maht ulatub 1,35 miljardi euroni ja puhaskasum 136 miljoni euroni.

TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kaasprofessori ning uurimismeeskonna juhi Laivi Laidroo sõnul on Eesti finantstehnoloogia sektor noor ja arenev.

„Ettevõtete jaoks on jätkuvalt keskne küsimus, kuidas liikuda välisturgudele. Kui 72% fintech’idest on praegu juba rahvusvahelised, siis 28% tegutsevad vaid Eestis. Ühel ajal ootab ilmselt neidki ees otsus välisturgudele laieneda. Sellega kaasnevad uued küsimused, näiteks miks ja kui kaua oma peakontorit Eestis hoida,“ selgitab Laidroo.

Kaks kolmandikku tulu piiri tagant

Asukohavalikul on ettevõtjate sõnul sageli määrav, milliseid litsentse konkreetses riigis on vaja, kus on parem ligipääs kapitalile ning kus on kliendid. Laiemalt domineerib küsimus, kas Eesti suudab oma konkurentsieelist siin säilitada või mitte. Seejuures ei kajastu raporti statistikas need ettevõtted, kes on juba otsustanud oma tegevuse ja peakontorid Eestist mujale viia. Kui ka need ettevõtted kaasata, siis tuleks ligi kaks kolmandikku sektori äritulusid tegelikult piiri tagant.

Positiivsena ilmnes, et koostöö seadusandjaga on läinud aja jooksul paremaks.

„Eesti eeliseks on kokkuhoidev kogukond. Seda toetab tugev digitaalne infrastruktuur, aga ka Eesti digiriigi ja idufirmade kasvulava maine välismaal. Samas on üha enam näiteid fintech’idest, kes otsustavad suuremaks kasvades peamiselt keerulise õigusliku keskkonna tõttu Eestist lahkuda ja peakontorid mujale kolida,“ lisab Laidroo. Võrreldes varasemate uuringutega on siiski lisandunud neidki, kes tunnistavad, et keskkond peabki riskide vältimiseks karm olema. Positiivsena ilmnes, et koostöö seadusandjaga on läinud aja jooksul paremaks.

Eesti vajab riiklikku strateegiat

FinanceEstonia juhatuse esimehe Kaido Saare sõnul mõjutab praegune üldine keeruline majanduskeskkond tugevalt ka finantstehnoloogia sektorit. „Finants- ja tehnoloogiasektori arendamises peitub võimalus tuua Eestisse rohkem välisinvesteeringuid, soodustada ettevõtete digitaliseerimist, luua kõrgelt tasustatud töökohti ning kasvatada läbi maksutulu suurenemise laiemalt riigi jõukust,“ ütleb Saar.

Valdkonna järgmiseks arenguhüppeks on finantssektori esindajate sõnul vaja kiiremas korras viia lõpuni Eesti riikliku fintech’i strateegia loomine. Rahandusministeerium alustas sellega mitu aastat tagasi. „Kui me sellega kohe ei tegele, võib Eesti väga kiiresti oma senised eelised ning koos sellega ka majanduse ühe võimaliku kasvumootori kaotada. Väikeriigina ei saa me lubada, et kõrge lisandväärtusega sektor jääb õigel ajal riigi vajaliku tähelepanuta,“ lisab Saar.

Valminud raporti kohaselt osutavad kõikidest fintech-ettevõtetest kaks kolmandikku ise finantsteenust ja kolmandik toetab innovaatiliste teenuste osutamist pakutava tehnoloogia kaudu. Eestis tegutsevatest fintech-ettevõtetest 33% tegelevad digitaalsete varade vahendamisega, 15% laenamisega, 14% pakuvad ettevõtetele tehnoloogiat ja 11% tegelevad maksetega. Finantstehnoloogia sektoris töötab üle 2500 inimese, mida on veerandi võrra enam kui kaks aastat tagasi.