Eesti kaubandus-tööstuskoda ei toeta praegusel kujul mootorsõidukimaksu

Eesti kaubandus-tööstuskoda kirjutas rahandusministeeriumile, et ei toeta praeguses majanduslanguse olukorras ühegi uue maksu, sh mootorsõidukimaksu kehtestamist. Kaubanduskoda mõistab, et mootorsõidukimaksu kehtestamise üks oluline eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid, mis on seotud sooviga liikuda riigieelarve tasakaalu poole, kuid see eesmärk ei tohi olla ülimuslik ega tugineda püüetele koguda rohkem maksutulu läbi uute maksude kehtestamise.

Kui Rahandusministeerium peab riigieelarve tasakaalu poole liikumist olulisemaks eesmärgiks kui ettevõtete konkurentsivõime säilitamist või parandamist ning siiski soovib mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu menetlemist jätkata, esitas kaubanduskoda eelnõu muutmiseks mitmeid ettepanekuid.

Kaubanduskoda tegi ettepaneku jätta eelnõust välja punkt, mis sätestab mootorsõiduki vanusest sõltuva aastamaksu ja registreerimistasu eraisikute puhul. Kaubanduskoja hinnangul on praegused lahendused vastuolus saastaja maksab põhimõttega. Oma pöördumises toob kaubanduskoda ka välja, et iga-aastast maksu tuleks tasuda üksnes nende Eesti liiklusregistrisse kantud sõidukite pealt, mis on aktiivses kasutuses ja millel on kehtiv liikluskindlustus ning maksustamisperiood oleks seotud liikluskindlustuse kehtivusega.

Lisaks soovitab kaubanduskoda luua fantoomsõidukite probleemile eraldi lahendus, mis võimaldab fantoomsõiduki omanikel fantoomsõiduki senisest lihtsamini registrist kustutada ning ühtlasi soovitab kaubanduskoda võtta kasutusele regulatiivseid või mitteregulatiivseid lahendusi, et tõhustada mootorsõidukimaksu kehtestamisel järelevalvet selle üle, et uue maksu tõttu ei hakataks Eesti teedel veelgi rohkem alaliselt sõitma Tšehhi, Leedu või mõne teise riigi registrisse kantud sõidukitega, et vältida Eestis mootorsõidukimaksu tasumist.

Niisamuti soovib kaubanduskoda teada, mis on mootorsõidukimaksu kehtestamise eesmärk, sest seletuskirja kohaselt on mootorsõidukimaksu kehtestamise eesmärkideks muu hulgas ergutada inimeste autoostuvalikuid keskkonda vähem koormavate sõidukite suunas ning toetada autost loobumist. Kaubanduskoja hiljuti tellitud Norstati uuringust selgus, et 35 % vastanutest on viimase kahe aasta jooksul sõitnud autoga vähem või sama palju, kuid säästvamalt (väiksem auto, väiksem kütusekulu, elektriauto jne). See näitab, et inimesed on motiveeritud ka ilma mootorsõidukimaksuta muutma oma autokasutust säästvamaks ja on seda viimasel ajal ka aktiivselt teinud.

Kõigele lisaks soovib kaubanduskoda teada, mis on mootorsõidukimaksu sihtotstarve ja soovib seetõttu, et eelnõusse lisatakse säte, mille kohaselt tuleb mootorsõidukimaksust riigieelarvesse laekunud raha kasutada maanteetaristu hoiuks ja arendamiseks ning vähem saastavamate liikumisvõimaluste edendamiseks.

„Uue maksu kehtestamine vähendaks ettevõtete konkurentsivõimet ega aitaks kuidagi välja tulla majanduslangusest. Praeguses majanduslanguse ja julgeolekukriisi olukorras võib eelarvetasakaalu poole liikuda ka aeglasemas tempos, mis oleks ühiskonnale jõukohasem. Hetkel peaks riigieelarve tasakaalust olema riigi jaoks olulisem prioriteet ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parandamine või vähemalt selle säilitamine, kuid mootorsõidukimaksu kehtestamine töötab sellele eesmärgile vastu,“ toonitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.