Keeleamet: eesti keelt hakatakse õppima alles siis, kui tekib reaalne oht töö kaotada

Teenindajate eesti keele kõikuv tase paneb muretsema nii keeleameti kui ka tööandjad ja kliendid. Motivatsiooni seisukohalt on sõjapõgenikud kindlasti usinamad keeleõppijad kui meie oma muukeelsed elanikud.

Delfi Ärilehe lugejate seas on nii neid, kes kiidavad töötajad, kes ei istu maksumaksja kulul kodus, ning soovitavad „lasta kaubapaigutajal rahus tööd teha ja minna suhtlema rahvatantsuringi“. Kuid on neidki, kes kurdavad: „Eestis on, jah, kummaline see olukord: teenindaja on kuningas ja klient on alluv, kes peab oma keeleoskused appi võtma“ ja „Teleris on jällegi reklaamid ingliskeelsed, see ka pole õige“.

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk väidab, et teenindusvaldkonda trügib kõige jõulisemalt vene keel, eriti mis puudutab kaubandust ja ühistransporti. „Nende hulgas on sõjapõgenikke, kuid on täiesti vale arvata, et ainult nemad on need inimesed, kes eesti keelt ei oska. Motivatsiooni seisukohalt on sõjapõgenikud kindlasti usinamad keeleõppijad kui meie oma muukeelsed elanikud,“ selgitab Tomusk.