Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul tähendab see, et sularaha kõrvale tekiks uus seaduslik digitaalne maksevahend, millega inimesed ja ettevõtjad saavad igal ajal ja igal pool euroalal maksta. „Digieuroga maksmise võimalus oleks kättesaadav internetikeskkondades, poodides, müügikohtades ja mujal. Teenust saaks kasutada näiteks nutitelefoni rakenduse kaudu, kusjuures ka ilma internetivõrguta,“ selgitas minister. „Võrguväline kasutamine annab võimaluse suurendada digitaalsete maksete toimekindlust erinevates kriisiolukordades ja vähendab ühtlasi vajadust sularaha järele, mis on üks peamiseid kasulikke külgi.“

„Eesti põhimõtteliselt toetab digieuro mõtet, ent siin on Euroopa Liidu institutsioonidel vaja enne kõik õiguslikud ja majanduslikud mõjud ning riskid läbi kaaluda, eriti mis puudutab rahapesu ja terrorismi rahastamise riske,“ märkis rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi. „Kui õiguslik raamistik on paigas, teevad käibelelaskmise otsuse lõpuks keskpangad,“ lisas ta.

Euroopa Keskpank on digieuroga seonduvat analüüsinud üle kahe aasta, eesmärk on edasi liikuda ettevalmistus- ja katsetamisetappi. Digieuro loodetakse välja arendada umbes kolme aasta jooksul. Keskpank saab langetada otsuse digitaalse maksevahendi kasutuselevõtmise kohta pärast seda, kui nõukogu ja parlament on võtnud vastu digieuro kasutuselevõttu võimaldava õigusraamistiku.

Euroopas kujundavad digilahendused üha enam inimeste elu, aina sagedamini makstakse digikanalite kaudu ja sularaha kasutamine väheneb. Euroopa Liidu majanduse toetamiseks on vajadus olla valmis sularahaga paralleelselt toimiva digitaalse maksevahendi käibele laskmiseks.

Digieuro:

· täiendab sularaha ja erasektori makselahendusi;

· toetab innovatsiooni ja ELi majanduse digitaliseerimist;

· hoiab ära reguleerimata makselahendustega seotud riske;

· tugevdab euro rahvusvahelist rolli ja ELi strateegilist autonoomiat;

· suurendab finantskaasamist tänu valiku ja konkurentsi suurenemisele ja digimaksete kättesaadavusele.