Brotherus sõnas Iltalehtile, et Euroopa Keskpanga (EKP) range intressipoliitika võib Soomes isegi liiga tõhusalt toimida. EKP on nimelt püüdnud euroala inflatsiooni ohjeldada intressimäärade drastilise tõstmisega. Brotheruse hinnangul on praegu oht, et järgmisel kevadel muutub inflatsioon Soomes deflatsiooniks.

See ei ole Soomele aga sugugi hea, kuna riigi majandus on niigi nõrk. Liiga kõrge inflatsiooni järsk muutumine deflatsiooniks viiks riigi majanduskriisi. „Mehhanism on küll erinev, kuid praktikas toob deflatsioon kaasa samad tagajärjed, kui liiga kiire inflatsioon,“ selgitas Brotherus.

Soome Pank peab deflatsiooni inflatsioonist ohtlikumaks. „Deflatsiooni ajal tuleb võlgu tagasi maksta väärtuslikuma rahaga, kui see laenates oli, ja seega on oht sattuda võlakriisi ja on oodata pankrotte,“ selgitab pank oma kodulehel.

Eesmärk on kaks protsenti

Inflatsioon tähendab üldist hinnatõusu ning väljendub raha ostujõu vähenemises. Deflatsioon on selle vastand – üldine hinnatase alaneb ning rahaühiku ostujõud suureneb. See tuleneb enamasti majandusliku aktiivsuse langusest.

Majanduslikult on valitsused pidanud heaks kerget inflatsiooni. Euroala inflatsioon oli mullu vahepeal isegi üle kümne protsendi, kuid on nüüd taandunud neljale protsendile. Seegi on aga liiga kõrge. EKP on eesmärgiks võtnud kaheprotsendilise inflatsiooni ja tõstab selle saavutamiseks intressimäärasid.

Kuigi EKP lahendus võib Soomele halvasti mõjuda, ei süüdista Brotherus keskpanka. Tema sõnul peabki tähelepanu olema kogu euroalal, mitte ainult üksikutel riikidel.