Ainar Leppänen: pangad nügivad kliente säästlikuma eluviisi poole, et vähendada kliimariske

SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen selgitab, kui taskukohased on rohelised rahastamisvõimalused ja milliseid lahendusi pakub pank kestlikuma elustiili viljelemiseks. Miks on pank üldse huvitatud keskkonnasõbralike toodete pakkumisest?

Pangandussektor kannustab aina enam oma kliente tegema jätkusuutlikumaid valikuid. Olgu selleks siis soodsamate tingimuste pakkumine keskkonnasõbralikumate autode või kodude ostuks või ka jätkusuutlikumate ärimudelite finantseerimiseks, rääkimata võimalusest mõõta oma personaalset süsiniku jalajälge.

Kas see on müüt, et jätkusuutlikud tooted on kallimad? A-energiaklassi maja on kallim kui madalama energiamärgisega maja, uus elektriauto maksab rohkem kui uus sisepõlemismootoriga auto, mahetoit on tavalisest kulukam. Pangandussektoris soovime nügida kliente keskkonnasõbralikuma eluviisi poole, et aidata vähendada kliimariske.

Sealjuures soovime pangana, et klientidele oleksid rohelisemad valikud taskukohasemad, seepärast pakume nii era- kui ka äriklientidele kestlikele ja keskkonnasõbralikele lahendustele soodsamaid tingimusi, võrreldes nö tavapakkumistega. Seetõttu on rohetooted pangas, näiteks roheline kodulaen ja liising, klientidele taskukohasemad, kui samade toodete traditsioonilised alternatiivid.

A-energiaklassi märgisega maja või korteri soetamine on tavapärasest kulukam, sest ehitusmaterjal ja majas kasutatav tehnoloogia on kallimad. Selline hoone kvalifitseerub aga rohelisele kodulaenule, mille intressimäär on kliendile palju atraktiivsem kui traditsioonilise kodulaenu intressimäär. Näiteks, ostes 250 000 eurot maksva A-energiaklassi märgisega korteri, on võimalik laenumaksete pealt kogu laenulepingu perioodi vältel säästa suurusjärgus 15 000 - 19 000 eurot, võrreldes samas hinnaklassis oleva madalama energiamärgisega korteriga. Ka elektriautode liisimisel on tingimused soodsamad. Kuigi elektriauto maksab tihti rohkem kui sisepõlemismootoriga auto, on esimese puhul intressimäär väiksem ning arvestades madalamaid hoolduskulusid, ka pikas plaanis taskukohasem.

Suured muutused saavad alguse väikestest sammudest

Siiski tuleb nentida, et A-energiaklassi majad ja elektriautod jäävad paljudele kohati veel kättesaamatuks. Kestlik eluviis tähendab aga palju enamat, kui kõrgeima energiamärgisega majas elamist või elektriautoga sõitmist - see algab väikestest sammudest. Nii otsime ka pangandussektoris võimalusi, kuidas julgustada kliente tegema keskkonnateadlikke valikuid ja otsuseid läbi pisikeste muutuste. Näiteks, pangakaartidest on hetkel maailmas ringluses umbes 26 miljardit pangakaarti, seejuures toodetakse igal aastal umbes 600 miljonit uut kaarti. Need mitukümmend miljardit kaarti on tehtud valdavalt plastikust.

Plastiku tootmisprotsess on aga üks peamisi kasvuhoonegaaside tekitajaid. Lisaks sellele, puudub plastikkaartidel ringlus ning täiendava saasteallikana lõigatakse need kehtivusaja lõppedes üldjuhul puruks ja visatakse ära. Nii saab pisikesest maksevahendist inimese taskus olulise mõjuga keskkonna saastaja.

Pangakaartidega kaasnev meeletu kogus plasti (ainuüksi SEB väljastab hetkel veel aastas oma klientidele pangakaartide näol ligi 1300 kilogrammi plastikut), on üks põhjustest, miks SEB võttis Eestis esimesena kasutusele keskkonnasõbralikumad pangakaardid. 2020. aastal hakkasime pakkuma ISIC ja ITIC pangakaarte, mis on valmistatud 84% ulatuses mittesöödavast maisitärklisest ehk söödamaisi ülejääkidest. Arvestades, et osa pangakaardist moodustab ka kiip, mis on valmistatud metallist, siis on nüüdseks leitud põhimaterjalile ehk platsile keskkonnasõbralikum alternatiiv.

Ainuüksi sellega, et meie panga poolt välja antavad ISIC ja ITIC ehk MAISIC kaardid ei ole valmistatud plastist, hoiame aastas kokku ligi 230 kilogrammi plasti tootmise. Plaan on, et juba uuel aastal lähevad kõik teised SEB kaardid järk-järgult üle keskkonnasõbralikumatele kaartidele ning uusi plastikust pangakaarte enam ei väljastata. Nii saab see väike muudatus kliendi rahakotis aidata kokkuvõttes märkimisväärselt kaasa negatiivse keskkonnamõju vähendamisele.

Rohetooted – kas vaid kuvandi pärast?

Rohetoodete ja jätkusuutlikkusega käib tihtipeale kaasas rohepesu silt ning paras annus skepsist, siis milleks see kõik? Kuid jätkusuutlikkusega tegelemine ja rohetoodete väljatöötamine ei ole pelgalt kuvandi või reeglite järgimise küsimus. Küsimus on pikas perspektiivis – mida saame täna ära teha, et vähendada kliima soojenemist praeguses tempos? Tuleb teadvustada, et kliima soojenemisel on tagajärjed, mida me juba täna oleme tunnetanud – tugevad vihmasajud, üleujutused, tavalisest soojemad suved. Võimalike tagajärgedega tegelemine on kordades kulukam, kui väikeste sammudega positiivsema muutuse loomine.

Väheoluline ei ole ka riskide teadvustamine. SEB on kaardistanud Balti riikide rannikulähedased alad ning hinnanud, kui paljudes neist võivad järgmise 100 aasta jooksul toimuda üleujutused. Selleks, et riskid ei realiseeruks, peame liikuma ise ning nügima ka oma kliente kestlike ja keskkonnasõbralikumate lahenduste poole.