Coopi poeketi juht: paberkotiga maailma päästmine on illusioon

Coop Eesti Keskühistu juht Rainer Rohtla kirjutab alla igale mõttele ja teole, mis aitab keskkonna saastamist vähendada, kuid hoiduma peab illusioonist, et paberkoti kasutamine muudab meid keskkonnahoidlikeks inimesteks.

Eestis on väga palju infot keskkonnateadlikumate valikute tegemiseks. Vahest liigagi palju, mistõttu kipuvad olulisemad ja reaalse mõjuga ideed jääma rohepesu taustal varju. Eurobaromeetri suvise uuringu järgi peab vaid 30 protsenti eestlastest vajalikuks rohepöörde kiirendamist, samal ajal kui Euroopa keskmine on 58 protsenti. Võimalik, et meie metsad on endiselt rohelisemad ning meieni ei ole ränki keskkonnakatastroofe jõudnud, kuid metsarahvana peaks see osakaal olema kindlasti suurem kui kolmandik rahvast.

Kuidas inimesed ringmajanduse ja kestliku eluviisi tähtsust senisest paremini teadvustaksid? Kuigi palju keskkonnasäästlikke tegevusi on reguleeritud seaduse tasandil (ühekorra kilekotid, ühekorra plastnõud, jäätmeveo ümberkorraldus jms), usun ma siiralt, et tegelikult inimesed soovivad ja tahavad tegutseda ka regulatsioonideta viisil, mis on keskkonnale kasulikum ja seda vähem koormav. Küsimus on sageli teadlikkuses, harjumustes, oskustes ja mõnel juhul ka rahas.

Parim ostukott on see, mis juba olemas

Inimeste mõtteviisi muutmine ei käi kindlasti üleöö, kuid usun, et järjepidev teavitustöö ja ringmajanduse süsteemi juurutamine leiab lõpuks tee inimeste teadvusesse. Adekvaatne ja selge info on võtmetähtsusega. Üks levinud arusaam on, et kilekott on saatanast ja paberkott päästab maailma. Ega ikka päästa. Üks on maailmale koormaks selle tootmise, teine selle käitlemise ajal. Seetõttu on kõige parem ostukott see, mis teil juba olemas on, sõltumata selle materjalist.

Selleks, et kestlik mõtteviis saaks valdavaks, tuleb ületada kriitiline piir, kust alates on vastupidine käitumine tugevalt taunitud või rahaliselt kahjulikum. Usun, et oleme selle poole teel ja kestlik mõtteviis muutub lähema 10–20 aasta jooksul valdavaks. Näeme ka oma klientide hulgas juba mõtteviisi muutust: eelistatakse rohkem kohalikku kaupa, mõistlikumas pakendis või üldse pakendita kaupa, uuritakse kauba ostmise võimalusi oma taarasse, tuntakse rohkem huvi viimase kuupäevaga toitude vastu, kõiki puu- ja köögivilju ei pakendata enam õhukesse kilekotti jpm.

Levinud arusaam on, et kilekott on saatanast ja paberkott päästab maailma. Ega ikka päästa.

Üks valdkond, kus Eesti inimesed on rohepöörde – vahest endale teadvustamata – omaks võtnud, on kohaliku toidukraami eelistamine. Kaks kolmandikku meie müüdud toidukaupa on eestimaine ja meie suvine uuring kinnitas, et inimesed tahaksid osta toidukauplusest veelgi rohkem kohalike väiketootjate kaupu. Keskkonnale tähendab kohaliku toidu eelistamine kõikide toodete pealt aastas miljonite kilomeetrite sõitmata jätmist, kaupade vahelaadimist tõstukitega, mis võtavad kütust, ning vahehoiustamist kusagil vaheladudes, mida köetakse ja jahutatakse samal ajal. Siin on mõtteainet kõigile juhtidele, sest tulevikus hakkab organisatsiooni ühiskondlik vastutustunne mõju avaldama ka aktsionäride kasumiootustele. Tark juht mõtleb sellele enne, kui kliendid jalgadega hääletama hakkavad.

Taaskasutus, taaskasutus ja taaskasutus

Üle poole maailma CO₂-st tuleb materjalide tootmisest, millest vaid 8,6% taaskasutatakse (Circularity Gap Report, 2022). Pole kahtlust, et suurim potentsiaal taastuvenergia kõrval peitub materjalide taaskasutamise suurendamises. Toidukaubanduse ahel on pikk ja selles on materjalide taaskasutamiseks hulk eri võimalusi. Pandipakendisüsteem on Eestis õnneks edukalt juba aastaid toiminud, kuid ma väga loodan, et ka veini- ja kangema alkoholi pudelid saavad selle süsteemi osaks ning miks mitte ka muu rohkem kasutatav klaastaara.

Coopi lattu jõuab iga päev kümneid autokoormaid kaupa, millest enamik on pakendatud pappkastidesse, mille kogume eraldi kokku ja saadame uuteks pappkastideks ümbertöötamiseks. Tänu sellele jääb hulk metsa maha raiumata ja paberiks töötlemata. Sarnaseid ümbertöötamise ja taaskasutamise põhimõtteid peaks julgemalt kasutama kõigi ühekorrapakendite puhul. Kasuks tuleks muidugi, kui ühiskond liiguks rohkem monomaterjalide kasutamise poole, sest kõige raskem on erinevaid materjale üksteisest eraldada. Lähitulevik toob kindlasti muudatusi ka kaupade transpordis, mis hakkab aina enam toimima elektri jõul.

Targem ettevõtlus on kasulik ettevõttele ja keskkonnale

Väga palju tarkust on peidus suurandmetes, mida varasematel aastatel ei osatud veel kasutada, kuid digilahendused võimaldavad meil nende põhjal teha täpsemaid prognoose, mis puudutab näiteks kaupade sisseostmist ja logistika korraldamist. Tänu sellele läheb vähem toitu raisku, autodega sõidetakse maha vähem kilomeetreid, kulub vähem töötunde.

Keskkonnale tähendab kohaliku toidu eelistamine kõikide toodete pealt aastas miljonite kilomeetrite sõitmata jätmist.

Coop on juba mitu aastat juurutanud Relexi automaattellimiste süsteemi, tänu millele tellivad meie kauplused juba üle poole kaubast automaatselt. See tähendab, et töötab ligi 70 inimest, kes saavad nüüd kaupluses suuremat lisandväärtust luua. Lisaks aitab Relex teha täpsemaid tellimusi ning luua eeldused logistikamahtude planeerimiseks ja optimeerimiseks.

Coopis töötab üle 6000 inimese 320 kaupluses ja neile veab kaupa laiali üle 100 kaubaauto. See tähendab, et tööjõu planeerimisel saavad suurandmed ning tehisarulahendused peagi meie peamisteks töövahenditeks. Logistika vaatest tulevad lähitulevikus kasutusele standardiseeritud kaupade automaatsed komplekteerimisliinid ja kaupade liikumist hakkavad jälgima märgistatud (tagged) konteinerid, tänu millele teame täpselt, mis kaup, kuhu ja mis kell kohale jõudis.

9. novembril räägib Rainer Rohtla kestlikkusest ja ringmajandusest Eesti suurimal innovatsiooni- ja tehnoloogiakonverentsi Telia Digital Hub.