Euroopa Komisjon kannab täna Eestile üle rohkem kui 200 miljonit eurot

Euroopa Komisjon maksab täna taasterahastust Eestile välja esimesed 238,5 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava esimese ja teise osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on väljamakstud summa oluline rahasüst Eesti majandusse, mis peegeldab Eesti edusamme mitme olulise reformi teostamisel ja investeeringuid energeetika, rohe- ja digipöörde, tööturu, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse, roheoskuste ning innovatsiooni ja transpordi valdkonda.

„Kuna taastekava vahendeid makstakse välja siis, kui kokku lepitud tegevused on tehtud, siis oleme juba märkimisväärse panuse konkurentsivõimelisema ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel andnud. Nii oleme investeerinud elektrivõrkude parandamisse 74 miljonit eurot, 76 miljonit eurot korterelamute terviklikku rekonstrueerimisse ja väikeelamute soojustamisse. Samuti investeerisime 100 miljonit eurot rohefondi eesmärgiga kaasata kapitali uute rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes valdkondades nagu energeetika, põllumajandus, toiduainetööstus, transport ja logistika ning materjalid ja keemiatööstus,“ lisas Võrklaev.

Algne taastekava kinnitati 2021. aasta sügisel, kuid sellesse perioodi jäi ka kava muudatus, mis oli tingitud toetusmahu vähenemisest, tarneahelate katkemisest, kõrgest inflatsioonist ning energiakriisist. Eesmärk oli kokku leppida muudatustes, mis seaks esikohale kõige kriitilisemad vajadused – ettevõtete konkurentsivõime, rohereformi, digipöörde nii avalikus kui ka erasektoris ja energiajulgeoleku.

Ligi miljard eurot

„Mul on hea meel, et nüüdseks on kava muudatus kinnitatud ja saame keskenduda plaanitud reformide ja investeeringute rakendamisele,“ kommenteeris Võrklaev. Kogu taastekava perioodi peale kokku on Eestil kasutada ligi miljard eurot. Võrklaeva sõnul tugevdavad investeeringud Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning avavad uusi ekspordivõimalusi.

Taasterahastu eesmärk on edendada EL-i majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust, kriisile valmisolekut, kohanemisvõimet ja majanduse kasvupotentsiaali; leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju; toetada rohe- ja digipööret ning aidata kaasa uute kvaliteetsete töökohtade loomisele.

Toimub ka taasterahastu aastakonverents

Täna toimub Tallinnas ka taasterahastu aastakonverents, kus Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis annab peaminister Kaja Kallasele üle sümboolse ümbriku ning osaleb koos peaministriga lisaks kahepoolsele kohtumisele ka majandusele ja konkurentsivõimele pühendatud arutelus.

Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis sõnas: „Mul on väga hea meel olla täna Tallinnas ja arutada, kuidas taaste- ja vastupidavusrahastu aitab liikmesriikidel ehitada üles konkurentsivõimelisemat ja vastupidavamat majandust. Eesti oma ambitsioonika taastekavaga just seda teebki. Tunnustuseks Eestis seni tehtud tööle maksab komisjon täna riigile välja 238,5 miljonit eurot. Eesti on oma reformide ja investeeringutega edendanud rohepööret, investeerinud roheoskustesse, arendanud juba niigi muljetavaldavat digitaristut ja -teenuseid ning toetanud noorte tööhõivet ja esmatasandi tervishoiusüsteemi.“

Peaminister Kaja Kallas lisas: „Kõige olulisemad otsused praegu on need, mida me teeme Eesti tuleviku jaoks. Taastekava esimese maksega summas 238,5 miljonit eurot rahastame riigi jaoks strateegiliselt olulisi projekte. Arendame avamere tuuleparke, suurendame ettevõtete energiajulgeolekut, ehitame Rail Balticu projekti. Tuge saab ka kohalik elu, näiteks Viljandi linna rajatakse uus haigla koos tervisekeskusega.“ Kallase sõnul on need vaid üksikud näited sellest, mida taasterahastu toel ära teha.

Eesti esitas tänavu 30. juunil komisjonile esimese taaste- ja vastupidavusrahastu maksetaotluse. 22. septembril andis komisjon Eesti maksetaotlusele positiivse esialgse hinnangu. Nõukogu majandus- ja rahanduskomitee heakskiitev arvamus avas tee komisjoni lõplikule otsusele vahendite väljamaksmise kohta.