Ühendkuningriik on alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris kehtestanud sanktsioonid rohkem kui 1600 isikule ja ettevõttele.

Vastuseks sõjale on Suurbritannia kehtestanud kõige karmima sanktsioonipaketi, mh moratooriumi Ühendkuningriigi üksustele, kes on seotud enam kui kahe tosina panga ja saja oligarhiga.

Ettevõtted raskes seisus

Advokaadibüroo Pinsent Masons finantskuritegevuse partner Stacy Keeni sõnul on sanktsioonide ulatus tekitanud Briti ettevõtjatele suure proovikivi, arvestades, kui palju rohkem on Venemaa maailmamajandusega integreeritud, võrreldes teiste sanktsioonide all olevate režiimidega, nagu Iraan ja Põhja-Korea. „Venemaa üksikisikutel ja üksustel oli väljaspool Venemaad selline jalajälg, mis võib-olla, kui vaadata Iraani režiimi või Süüria režiimi – seal lihtsalt ei olnud neid majanduste vahelisi seoseid.“

Vabatahtlikult rikkumisi tunnistades ja uurimisasutustega koostööd tehes võivad ettevõtted vähendada valitsuse poolt määratud karistusi. Trahvid sanktsioonide mittetäitmise eest võivad ulatuda kuni kriminaalkaristuseni.

Rikkumiste järelevalvet teeb Suurbritannia rahandusministeeriumi finantssanktsioonide rakendamise eest vastutav allüksus, kellega seotud isik ütles FT-le, et nad „ei püüa põhjendamatult karistada ausaid vigu“ ning võtavad rikkumise hindamisel arvesse asjakohaseid jõupingutusi ja tehtud kontrolle kui võimalikke kergendavaid tegureid.

Ootamatu takistus jalgpallis

Ettevõtete lõplike kasusaavate omanike ja kontrollijate läbipaistmatus ning Venemaa aktsionärid, kes võivad olla variettevõtete taga, võivad raskendada Ühendkuningriigi äriühingute jaoks võimalusi tagamaks, et nad ei ole rikkunud sanktsioone.

Eelmisel aastal sattus kriisi näiteks Chelsea jalgpalliklubi pärast seda, kui Ühendkuningriik teatas sanktsioonidest selle tolleaegse omaniku, Vene oligarhi Roman Abramovitši vastu. See samm pani ajutiselt peatuma Premier League’i meeskonna müügi ja ohtu selle sponsorlepingud.