KOMMENTAAR ­| Elektrihindade läbipaistvuseks vajame turupõhist platvormi

Eesseisev talv võib elektrihinna taas ebaõiglaselt kõrgeks kergitada ja märkimisväärselt tarbija rahakotti kergendada. Kui viia taastuvenergia eraldiseisvale turupõhisele platvormile, saaks hind olla oluliselt stabiilsem ja soodsam.

26. oktoobril kirjutas Delfi Ärileht, et elektrimüüjate pakutav elektri hind võib kehtida vaid mõned minutid. Näiteks küsis üks Tallinna korteriühistu Eesti Energialt hinnapakkumist, mis ootamatult ühe päevaga aegus. Hiljem muutis ettevõte ka uuendatud pakkumise kallimaks.

Täna moodustab elektriarvest suure osa taastuvenergia tasu. Riik korjab raha klientidelt kokku ja siis jagab tootjatele laiali. Eleringi sõnul on tasu kogumise eesmärk taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ning võrku antud elektrienergia toetuste rahastamise kulu katmine. Kui roheenergiale nurgakivi pannes oli kõnealune tasu õigustatud ja lausa hädavajalik, siis näiteks tänavu kattis taastuvenergia kolmandas kvartalis ära kolmandiku kogu Eesti elektritarbimisest.

Kuna taastuvenergia areng on Eestis hoo sisse saanud, siis tänases kontekstis tarbijatelt raha korjamine täiendava maksu näol on muutumas ebaõiglaseks. Täna paistab, et riigil puudub plaan, kuidas taastuvenergia tasust vabaneda. Pikas plaanis ootavad inimesed, et taastuvenergia maksaks vähem kui fossiilne energia.

Bolt kui eeskuju

Bolt, Eesti majanduse üks esiveduritest on ehitanud suurepärase süsteemi, millest võidavad nii taksojuhid kui ka tarbijad. Nina krimpsutajateks on jäänud vanakooli taksojuhid, kellelt suur osa tööst ära näpati ning kelle läbipaistmatu hinnakujundus pani väga sageli kulme kergitama. Elektrituru arengul ei tohiks me riigina vana süsteemi kummardama jääma, vaid peaks inspiratsiooni ammutama just innovatsioonile orienteeritud ettevõtjatest.

Taastuvenergia turupõhiseks muutmine saaks toimuda selliselt, et süsteemihaldur tagaks turuosalistelt kogutavate andmete pealt läbipaistva hinnafikseerimise platvormi, kus hind fikseeritakse tootjate ja tarbijate vahel. Tarbijate suurim võit tehingust oleks madalam hind, tootjate võimekus madalat hinda pakkuda tuleneks sellest, et pikaajalisest lepingust tuleneva rahalise kindluse näol oleks võimalik teha täiendavaid investeeringuid tuule- ja päikeseparkide arendamiseks.

Mida pikem leping, seda soodsam hind

Nii lepingu pikkuse kui ka börsielektri osakaal lepingust jääb täielikult tarbija otsustada. Näiteks võib klient fikseerida hinna 50% ulatuses tuuleenergiast, 35% päikeseenergiast ning jääda soovi korral 15% ulatuses börsile. Sõlmitavate lepingute pikkus võiks hinnanguliselt olla 1–25 aastat ning tugineda loogikal, et mida pikem leping, seda soodsam hind. Lisaks saaks hinnast maha arvutada taastuvenergia tasu, sest vana toetusskeem lõpeb ning selle pikendamine taastuvenergia turupõhise platvormi kasutuselevõtul poleks vajalik.

Kokkuvõtvalt oleks turupõhise taastuvenergia kasutuselevõtul tänase süsteemi ees kuus suurt eelist: soodne ja stabiilne hind tarbijatele, taastuvenergia tasu kadumine, läbipaistvus, kindlustunne tootjatel pikaajalisteks investeeringuteks tegemiseks ning üleüldine taastuvenergia kiirem areng.