Investor uutest maksudest: maksustada tuleks luksuskaupu. 5000-eurone Gucci käekott ei ole inimõigus

Investor Kristjan Liivamägi leiab, et maksustamine ei ole riigi rahakoti täitmiseks parim viis ning toetusmeetmed peaksid jõudma neile, kel seda päriselt vaja oleks.

Investorid Katri Teller ning Kristjan Liivamägi käsitlesid eelmisel nädalal oma taskuhäälingus „Raha reede“ 2024. ning 2025. aastal jõustuvaid makse, nende mõju majandusele ning neile kui investoritele.

Nagu teada on, jõustuvad uuest aastast eraisikutele käibemaksutõus 20%-lt 22%-le ning 2025. aastast automaks, mille täpne sisu on veel teadmata, ja tulumaksutõus 20%-lt 22%-le. Samuti kaob 1. jaanuarist 2024 ära õigus maksustavast tulust maha arvata täiendav maksuvaba tulu laste ja abikaasa eest ning ka eluasemelaenu intresse.

Makse tuleks disainida vastavalt eesmärgile

TalTechi vanemlektor Kristjan Liivamägi leiab, et riigieelarve tasakaalu saamiseks ei ole maksude kehtestamine kõige parem lähenemine. „Me peaksime ühiskonnana endalt küsima, mis on meie eesmärk ja vastavalt sellele disainima erinevaid makse,“ märkis ta. Liivamägi sõnul on ta üldjuhul nõus põhimõttega, et kui maksustada, siis tarbimist ja eelkõige just luksuskaupasid. „Luksuskaup ei ole inimõigus. Näiteks luksusautod, nendelt tulekski tasuda rohkem maksu.“

Liivamägi jätkab samal lainel, mööndes, et maksustada võiks pahesid või tegevusi, mis tekitavad riigile täiendavat kulu. Kõrgemad võiksid olla tema hinnangul alkoholi- ja tubakaaktsiis, hasartmängumaks. Lisaks ka eelmainitud luksuskaubad ning saastamine võiks olla maksustatud.

„Automaks on nagu on, aga ma teeksin selle veel ümber, et kes saastab keskkonda, kus me elame, see maksab ka rohkem.“ Ta lisab, et kui on inimesi, kes ostavad endale 5000-eurose Gucci käekoti, siis see ei ole inimõigus. Samuti, kuna nendest maksudest ei piisa, siis maksustaks ülikoolilektor ka jõukust ning vara näiteks kinnisvara- ja maamaksu näol. Selle alla tema sõnul ei kuuluks kodu, vaid need, kellele on jõukust osta endale teine, kolmas või neljas kinnisvara.

Erasektori kogemus tuleks kasuks

Liivamägi jätkab, et oluline moment on ka riigi kulupool ning tema hinnangul on tänased toetusmeetmed laiapõhjaliselt tehtud ning ei täida oma eesmärki. „Toetused peaksid olema jaotatud sihtotstarbeliselt. Mul ei ole vaja neid toetusi. See ei lähe õigesse kohta.“ Liivamägi lisab, et teda tuleks maksustada täie rauaga, mitte anda raha juurde.

Samuti toob ta välja, et on näinud riigisüsteemi seestpoolt ning märgib, et on piisavalt kohti, kus riigihalduskulusid võiks vähendada, tööjõuefektiivsust optimeerida ning KOV tasemel omatulusid suurendada, näiteks äripindade väljaüürimine. „Neid kohti on väga palju, kus teenitakse omatulu. Ka neid teha nutikamalt, targemini nagu tehakse erasektoris.“

Investor ja saatejuht Katri Teller toob ka välja erisuse era- ja avaliku sektori vahel. Tema sõnul on inimestel, kes ei ole kunagi erasektoris tööd teinud lihtne võõrast raha jagada, aga endal teenida keeruline. Tema sõnul tuleks erasektori kogemus avaliku sektori töötajatele väga kasuks.

Liivamägi hinnangul on üldiselt Eestis eeliseks olnud see, et ettevõtete puhaskasumit ei maksustata. Maksustamine toimub dividendidelt ja nii kaua kui rikastel on seda eripära võimalik kasutada ei tohiks Liivamägi sõnul investorid viriseda kolmanda või neljanda kinnisvara maksustamise pärast. „Nad on aastaid kasutanud seda eripära ja läbi selle saanud väga jõukaks.“

Investorid rääkisid veel käibe-, müra- ja automaksust ja ka sellest, kas peaks veel tarbima kiirelt enne käibemaksu tõusu. Kuula lähemalt siit.