„Meie eesmärk on tuua talveperioodil Soome igas kuus üks laev ning tagada seeläbi klientidele ja turule stabiilsus ja tarbimiskindlus. Balticconnectori katkemine on toonud uusi väljakutseid, kuid turg saab süsteemioperaatori, LNG terminali ja gaasi importööride koostöös selle olukorra lahendamisega hakkama,“ märkis Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik.

„Balticconnectori intsidendi mõju Baltimaades on võrreldes Soomega oluliselt väiksem – Balti riikides asuvaid kliente saame teenindada Leedu Klaipeda terminali ning Lätis Incukalnsi maa-aluse suure gaasihoidla kaudu, kuhu tänaseks oleme varunud piisava gaasi talvevaru,“ tähendas Kaasik.

Eesti Gaas on enam kui kolmekordistanud sel aastal oma LNG tarneid – möödunud aasta viie laeva asemel toob ettevõte sel aastal piirkonda 18 laevatäit LNG-d. Soome ja Balti piirkonna impordist kolmandik liigub Eesti Gaasi kaudu.

Kui varem jõudis maagaas Eestisse peamiselt mööda torustikku Venemaalt, siis juba ligi poolteist aastat on see suund kinni ning on toimunud täiemahuline pööre läände. Maagaas tuuakse nüüd veeldatud kujul ehk LNG-na Soome Inkoo ja Leedu Klaipeda terminalidesse, kus see taasgaasistatakse ja lastakse võrku ehk torustikku. Eesti Gaasi imporditavatel LNG tarnetel on olemas päritolutunnistused, gaas tuleb valdavalt Ameerika Ühendriikidest ja Norrast.