Ida-Virumaa hoiab enda käes kõiki trumpe, et vedada järgmist kasvu

Kui pikka aega koondus elu Eestis suuremate keskuste ümber ja ääremaastumine tundus paratamatu, siis viimastel aastatel on see trend märgatavalt suunda muutnud ning aina enam näeme, et inimesed ja ettevõtted soovivad viia elu edasi ka väljaspool tõmbekeskusi. Üheks selliseks kasvupotentsiaaliga piirkonnaks on Ida-Virumaa, kuhu ka Coop Pank panustab.

Investorite seas hellitavalt Ida-Võlumaaks kutsutud maakond on oma soodsamate kinnisvarahindadega juba äratanud tähelepanu ja ka maa-ameti tehingustatistikast on näha, et tegemist on kinnisvaratehingute poolest ühe aktiivseima piirkonnaga Eestis.

Ida-Virumaal on soodsa kinnisvara kõrval ka teisi trumpe, mis võiksid piirkonna arengule kaasa aidata. Kuigi fossiilsete kütuste tootmisest me pikemas plaanis rääkida ei saa, on tegemist endiselt maavarade poolest rikka alaga ning nende väärindamine pakuks tööd paljudele. Ka elektritootmine on Ida-Virumaal endiselt teemakohane, asendudes nüüd jätkusuutlike lahendustega nagu näiteks tuulegeneraatorid ja päikesepargid.

Geograafiliselt on samuti tegemist soodsa asukohaga, kus rannajoont on kahelt poolt, pakkudes võimalusi luua ja arendada sadamaid ning miks ka mitte liivarandade äärde rajada turismimekasid ja pakkuda seeläbi konkurentsi näiteks Pärnule.

Mitmed suuremad tootjad on Ida-Virumaa võimalusi juba avastanud ja lähiaastatel võib enam kui kümne uue tehasega tekkida maakonda ligemale 2500 töökohta. Need on ettevõtted, mis saavad kasutada ära Ida-Virumaa head logistilist asukohta, soodsat kinnisvara ning rikkalikke maavarasid.

Haridusmaastikul on Ida-Virumaa samuti pilku püüdnud. Ühest küljest paistab tugevate õppekavadega silma Tartu Ülikooli Narva kolledž, teisalt on jõudnud sinna ka täiesti uus kool kood/Jõhvi näol. Mõlemad muudavad Ida-Virumaad tunduvalt aktraktiivsemaks noortele ning annavad ettevõtjatele julgust, et häid töötajaid on võimalik ka seal leida. Kindlasti ei piirdu Ida-Virumaa eelised ainult eelpool toodud näidetega, vaid potentsiaali on palju enamaks.

Kohalikel omavalitsustel on oluline roll piirkonna elavdamisel

Ettevõtete kõrval kannavad olulist rolli kohaliku elu edendamisel kohalikud omavalitsused. Sageli nähakse väiksemates piirkondades tegutsedes murekohana vajaliku rahastuse kättesaadavust – kardetakse, et pangad pole huvitatud panustamast projektidesse, mis asuvad väljaspool Tallinnat, Tartut ja Pärnut.

Tegelikkuses on selline mure asjatu, sest kui valla või ettevõtte ees on julged ja avatud meelega eesvedajad ning leitakse endale partneriks ka kohalik pank, kes on olemas igas Eestimaa nurgas, siis suudetakse koos teha suuri ja olulisi tegevusi, mis aitavad hoida elu ka väljaspool pealinna.

Heaks näiteks sellest on Lääne-Virumaal asuv Väike-Maarja vald, mis on aktiivselt edendanud kohalikku elu. Täna elab Väike-Maarjas 5700 inimest ning vallavalitsuste prioriteetideks on näoga ettevõtjate poole seismine, munitsipaalhoonete energiatõhusus ja mitmekesise haridusvõrgu arendamine. Väike-Maarja vallavanem on rõhutanud, et valla kõige olulisem ressurss on nende inimesed. 2023. aastal tunnustas Rahandusministeerium Väike-Maarja valda „Võimaluste ärakasutaja“ kategoorias.

Üheks näiteks on koostöös Eesti Arhitektide Liiduga korraldatud arhitektuurikonkurss valgusküllase ja energiatõhusa Rakke lasteaia loomiseks. Energiatõhusate lahenduste kasuks räägib seegi, et vahepeal tõusnud elektri-ja küttehinnad on muutnud uute ja energiatõhusate hoonete tasuvusaja oluliselt lühemaks, mistõttu on igal omavalitsusel mõistlik taolisi investeeringuid ette võtta.

Väike-Maarja vald on vaadanud sihtotstarbeta seisvale varale tõsiselt otsa ja müünud 2023.aastal tühjaks jäänud kutseõppeasutuse hoone noortele ettevõtjatele, kes on hetkel investeerimas sellesse seitsmekohalist summa. Eesmärk on nn hõbemajanduse arendus ehk uus üldhooldekodu, mis võiks piirkonda tuua ligi 30 uut töökohta.

Samal ajal on noortele loodud head liikumisvõimalused, olgu selleks rattasõit, kepikõnd, discgolf, kergejõustik või suusatamine ning enamik valla koolidest, lasteaedadest ja noortekeskustest on renoveeritud. Kokkukuuluvustunnet aitavad vallas edendada erinevad festivalid ja spordiüritused, näiteks Pandivere Päev, Wähjafest ja Ebavere Kange triatlon.

Coop Pank soovib panustada Eestimaa arengusse

Sellised edulood ei pea aga jääma ainult Lääne-Virumaale, vaid võiksid liikuda edasi ka ida poole. Kõik võimalused selleks on olemas, tuleb ainult kätte võtta ja neid kasutama hakata. Kohalikud pangad on valmis Ida-Virumaa arengule õla alla panema, aga eesvedajaks peavad olema ikkagi kohalikud inimesed.

Lisaks uute tootmishoonete, kontorite, meelelahutuskeskuste jms ehitamiseks ning töökohtade loomiseks vajalikele laenudele toetavad pangad ka elu hoidmist kaugemates Eesti otstes läbi erinevate teenuste nagu sularaha sisse- ja väljamaksed, kiired ja mugavad palgamaksed jpm.

Omavalitsuste eelarved on sageli piiratud ning see tähendab, et tuleb valida õigeid koostööpartnereid, kellega koos tegutseda. Coop Panga kliendina on Väike-Maarja vald hoidnud teenustasudelt kokku neljakohalise summa aastas. Selle kõrval on nad saanud teha sularaha sisse- ja väljamakseid Coopi poodides ajal, mil teised pangad on oma sularahaautomaadid väikeasulatest ära viinud. Kõigele lisaks on Coop Pangas hoiustatud raha eest võimalik teenida mõistlikku intressitulu.

Coop Panga eesmärgiks on aidata viia elu edasi igas Eestimaa nurgas. Toetame ettevõtmisi, mis aitavad kaasa piirkonna arengule, loovad uusi töökohti ja hoiavad elu Eestimaal.

Kodumaises Coop Pangas on ärikliendile ja kohalikule omavalitsusele olemas kõik vajalik

· Ärikliendid ja kohalikud omavalitsused arveldavad Coop Panga äripaketis tasuta, teenivad arvelduskonto jäägilt Eesti kõrgeimat intressi juba esimeselt eurolt ning kasutavad paindlikke finantseerimislahendusi.

· Coop Panga äripaketis on pankadevahelised välkmaksed, Euroopa maksed, koondmaksed ja pangalingi maksete vastuvõtmine piiramatus mahus tasuta. Lisaks on tasuta ka deebetkaart ning paketitasu puudub.

· Ettevõtte ja omavalitsuse rahaliste vahendite kasumlikumaks hoiustamiseks maksab Coop Pank turu parimat intressi arvelduskonto jäägile.

· Äriklientide tähtajalisele hoiusele maksab Coop Pank ühte kõrgeimat hoiuse intressi, mis on praegu kuni 4,5 protsenti.

· Coop Panga ärikliendil on võimalik kõigis Coopi kaupluste kassades üle Eesti kanda oma pangaarvele ilma teenustasuta kuni 4000 eurot kuus ja kokku kuni 10 000 eurot kuus.

· Finantseerimistoodetest pakub Coop Pank äriklientidele arvelduskrediiti, käibekapitalilaenu, investeerimislaenu, liisingut, faktooringut, pangagarantiisid, hooajaliste tööde laenu ja korteriühistulaenu.

· Coop Pangas on igal ärikliendil personaalne ärikliendihaldur, kes annab nõu ja on alati olemas, kui vaja. Isiklik haldur on nii suurtel kui ka alles alustavatel ettevõtetel.

Tutvu äriklientidele pakutavate teenustega lähemalt lehel cooppank.ee/ariklient ja võta meiega julgelt ühendust!