Tarbijate ostukäitumine on muutumas: mida toob tulevik e-kaubandusele?

Online-ostlemine on muutunud alternatiivsest võimalusest igapäevaseks normaalsuseks ja paljude tarbijate ostuharjumused on liikunud selgelt ning jäädavalt e-kanalitesse. Makselahendusi pakkuva ESTO Baltimaade B2B müügijuht Edward-Edgar Räim selgitab, millised muutused online-kaubandust ees ootavad.

„E-kaubandusel on marginaalne roll, kui vaadata kaubandust tervikuna. Siiski muutub selle osakaal iga aastaga aina suuremaks ja on näha, et see trend niipea ei muutu,“ sõnab Räim. Ta lisab, et nii tarbijad kui ka ettevõtted otsivad mugavust, efektiivsust ja ressursside ehk raha ning aja mõistlikku kasutust. Just e-kaubandusel on sellele väga palju erinevaid väljundeid pakkuda.

Räime öeldut kinnitab ka uuringufirma Euromonitor mullune prognoos, mis näitas, et järgmise viie aasta jooksul ulatub Eesti e-kaubanduse turu keskmine aastane kasvumäär umbes 15 protsendini. Lisaks joonistub sealt välja, et Balti riikide elanikkond ostab 2026. aastaks veebist umbes viiendiku (20,9 protsenti) kõigist kaupadest. Seega on selge, et tarbijate ostuharjumused on jäädavalt liikunud e-kanalitesse.

Ka Euroopa Komisjoni 2021. aasta e-kaubanduse aruande järgi kasutab 73 protsenti liikmesriikide elanikest e-kaubandust ning selle osatähtsus on kasvanud eriti viimase kahe aasta jooksul.

Arutul ostlemisel on lõpp

Siiski ei ostle inimesed internetis arutult. Varasemaga võrreldes planeeritakse oste rohkem ja emotsiooniostud on hakanud seoses inflatsiooni ning teiste negatiivsete majanduslike nähtustega tagaplaanile jääma. „Inflatsioon mõjutab inimesi globaalselt, see mõjutab tarbijat nii Eestis kui ka Ühendkuningriigis,“ tõdeb ta.

Kuigi jaekaubanduse mahud on languses, on Räime sõnul samas järelmaksumahud kasvamas. Ka ESTO statistika näitab, et Leedu on „järelmaksuriik“, kus kliendid küll harjuvad vaikselt „osta kohe, maksa hiljem“ lahendustega, aga eeskätt on kaupmeeste fookus klassikalisel järelmaksul ning seda ajalooliselt tugevates kategooriates, nagu elektroonika ja mööbel. Eestis ja Lätis on aga „osta kohe, maksa hiljem“ lahendused tugevalt kanda kinnitanud ning neid kasutatakse pea igas kategoorias. Keskmine järelmaksuga tehtav ost on Baltimaades 620 eurot ja see on stabiilselt üle Baltikumi kasvanud. „See indikeerib, et inimesed ei tunne end hetkel turvaliselt ja sääste ei kiputa naljalt raiskama,“ tähendab asjatundja.

Pangalink on siiani Baltimaades „kuningas troonil“

„Balti riikidest välja vaadates teeb enamik tarbijaid oma ostu krediitkaardiga, Baltikumis sees aga näiteks pangalingiga,“ sõnab Räim.

Populaarsemad pangad on Baltimaades Swedbank, mida kasutab 51 protsenti pangalingiga maksjatest, ja SEB, mida kasutab 22 protsenti pangalingiga maksjatest. 27 protsenti kasutab muid panku. Lokaalselt on Eestis LHV osakaal 10 protsenti, Leedus kasutab samuti 10 protsenti pangalingiga tasujatest Luminori ja Lätis 9 protsenti Citadele panka. Keskmine tehing pangamaksetega on 94 eurot.

Kui pangamaksed on kõige populaarsem makseviis Baltimaades, siis võrdlusena võib öelda, et kaardimaksed moodustavad ESTO makselahendustest vaid 3,24 protsenti vahendatud tehingutest. Keskmine tehing kaardimaksetega on 305 eurot.

ESTO andmetel ostetakse nii panga- kui ka kaardimaksetega üle Baltimaade enim moe- ja ilutooteid.

Apple ja Google Pay koguvad populaarsust

Siiski suureneb Forbesi andmetel e-kaubanduses iga-aastaselt just mobiili- ja digimaksete osakaal, mis on eMarketeri uuringute põhjal alates 2015. aastast kasvanud ligikaudu 20 protsenti. Seda, et inimesed kasutavad üha enam ostude tegemiseks nutitelefoni, kinnitab ka Räim ja lisab, et Baltikumis on järjest kasvav roll ka Google ja Apple Payl.

Maksa mitmes osas või hiljem

Samuti on kasvavas trendis erinevad „osta kohe, maksa hiljem“ lahendused, mis olenevalt poe sortimentidest ja klientuurist võivad ühe lihtsa liigutusega poe müüginumbrid üles viia. ESTO „Maksa hiljem“ pole näiteks Eestis krediiditoode, Lätis on see „pehmema“ taustakontrolliga, ja Leedus krediiditoode. Keskmine ostusumma selle lahenduse juures ulatub 153 euroni ja populaarseim tootegrupp Eestis on moe- ja ilutooted, Lätis ja Leedus aga elektroonika.

ESTO3, mis on kolmes osas maksevõimalus, pole Eestis krediiditoode ning sarnaselt eelmisega on see Lätis „pehmema“ taustakontrolliga ja Leedus krediiditoode.

Keskmine ost ulatub Baltimaades 400 euroni ning populaarseim tootegrupp on Eestis taas moe- ja ilutooted ning Lätis ja Leedus elektroonika.

Esmatähtis on olla lokaliseeritud

Räim lisab, et Baltimaades on esmatähtis olla lokaliseeritud – sa pead ettevõttena olema tarbijale kohalik. „Seda nii oma turundusstrateegias, e-poe makselahendustega kui ka otsesuhtluses klientidega. Balti riikidest välja vaadates teeb enamik tarbijaid oma ostu krediitkaardiga, Baltikumis sees aga näiteks pangalingiga. Välismaised e-poed, isegi kui nad on mõnes kohalikus keeles olemas, edastavad aga kohe globaalset vibe’i, kohalikud e-poed aga mitte,“ selgitab ta.

Mida toob tulevik?

Kui rääkida tänavustest põhilistest e-kaubanduse trendidest, toob Räim positiivse poole pealt välja, et tarneahelad hakkavad viimaks COVID-pandeemia järgsest madalseisust taastuma. „Negatiivse poole pealt tuleb arvestada sellega, et inflatsioon on hetkel teinud suure kahjutöö ning inimesed ei tee enam palju emotsioonioste.“ Just seetõttu on väga tähtis silmas pidada, kuidas üles ehitada oma tootekataloogi. „Tasub ka mainida rohujuuretasandi „klassikat“: vali enda poe jaoks sobiv platvorm ja enda klientuuri jaoks õiged makselahendused.“