KUULA | Kas moodsad pöörded keeravad ehitussektori argielu pea peale?

Seekordne arutelu tõukub kahest esmapilgul ehk õõvastavast, vahest isegi ära leierdatud sõnast „digipööre“ ja „rohepööre“.

Hirmu- ja õuduslugusid, kuidas AI sunnib arhitekte ning projekteerijaid peagi hambaid varna panema, seekord saates ei kuule. Küll aga arvab mikrofoni taga istuv Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak, et tehisaru oskuslikult kasutav arhitekt võtab tulevikus kolleegilt töö ära küll, kui see digimaailma arengutega sammu ei pea.

Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi digiehituse abiprofessor Ergo Pikas on Sillega sama meelt, et tehisaru ehitussektoris kellegi tööd ei ohusta. „Pigem on nii, et kui kogu arendus, kavandamine ja muu tegevus on hästi inimkeskne protsess, tekib sellesse üks osapool juurde. See, kes tegelikult kaasa mõtleb, aitab ülesandeid lahendada, neid ette valmistada, läbi mõelda, koostada ja ka tulemusi kontrollida,“ on ta pigem positiivselt meelestatud.

Saate kolmas külaline, Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi direktor Anti Hamburg toob ressursitõhususe vaatevinklist rohepööret lahates välja mõtte, et üha enam on vaja mõelda ehitiste elukaare optimeerimisele, et vaatluse all poleks mitte investeeringu tõhusus, vaid kogu rajatise kasutusaeg. Kuni sinnani, et kui läheb lammutamiseks, siis kuidas ehitusmaterjale utiliseeritakse või taaskasutatakse.

Ühes on kõik kolm sama meelt – innovatsiooni vajab ennekõike mõtlemine, seejärel juba teod.

Saade on valminud kahasse aasta kõige olulisema ehitusvaldkonna koostöökonverentsi ja auhinnagalaga Ehitus 2024+, mis toimub 29. novembril Kultuurikatlas.