Euroopa Komisjon võib ka algaval talvel toetada liiga kõrgete energiahindade hüvitamist. Eesti ei plaani toetusi maksta

Euroopa Komisjon otsustab lähinädalatel, kas riigid võivad ka sel talvel kõrgete energiahindade korral erakorralist abi anda.

Riigi erakorralist abi lubavad ajutised eeskirjad kehtestati 2022. aasta märtsis vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse. Need võimaldasid riikidel „kiiresti tegutseda“, et aidata neid, keda mõjutasid „erakordselt suured ja ootamatud“ hinnatõusud, vahendab Montel News.

Erakorraline abi peaks lõppema aga selle aasta 31. detsembril. Nüüd mõtleb Euroopa Komisjon, kas pikendada tähtaega kolme kuu võrra ehk kuni 31. märtsini 2024. See kataks talvise kütteperioodi ning võimaldaks riikidel aidata katta energiakulusid, mis on pärast Ukraina sõja algust drastiliselt kasvanud.

Kuigi Euroopa Liidu gaasi- ja elektrihinnad on viimasel ajal stabiliseerinud, võivad seda jätkuvalt mõjutada Ukraina ja nüüd ka Iisraeli sõda. „Sel talvel ebakindlus püsib. See tekitab inimestele ja ettevõtetele jätkuvalt suurt muret,“ ütles EL-i konkurentsivolinik Didier Reynders.

Eestil energiatoetuste plaani pole

Kliimaministeeriumi energeetika valdkonna asekantsler Timo Tatar kommenteeris Delfi Ärilehele, et energiaturud on praegu selgelt palju rahulikumad kui aasta tagasi ning seega on ka väljavaade eelolevaks talveks oluliselt parem. „Seega käesoleval kütteperioodil universaalsete energiatoetuste plaani Eestis ei ole,“ ütles ta.

Ta toob välja, et oktoobris oli Eesti elektri turuhind 87,3 €/MWh, mis on 50% soodsam kui 2022. aasta oktoobris. Ka maagaasi hind on sellel aasta umbes 60% madalam kui möödunud aastal – 40 €/MWh sel aastal ja 120 €/MWh eelmisel aastal.

Ka varustuskindluse olukord on regioonis tänavu parem kui möödunud aastal. „Maagaasi varud on Baltikumis erakordselt kõrged, näiteks on Läti mahuti täituvus umbes 95%. Põhjamaade hüdroelektrijaamade veereservuaaride tase on võrdne viimase 20 aasta mediaaniga. Praegune täituvus on 81,2%, möödunud aastal samal ajal oli see tase 77% ja ülemöödunud 74,6%. Praeguseks on käivitunud uus tuumajaamaplokk Soomes võimsusega 1600 MW (Olkiluoto 3),“ kirjeldas ta. Ka Eestis on tema sõnul uusi tootmisvõimsusi juurde lisandunud.