Soome majanduslehe Kauppalehti toimetaja: Soome võiks Eesti börsist eeskuju võtta

Soome majanduslehe Kauppalehti toimetaja Henrik Wacker kirjutab väljaande kolumnis, et kui Soome börsifirmade aktsionäride nimekiri on põhimõtte poolest avalik, siis praktikas on võimatu teada, kes-kui palju aktsiaid omab.

Seetõttu pöörab ta tähelepanu, et eeskuju võiks võtta Eestist, kus börsifirmade aktsiaraamatud on avalikud.

Wacker osundab, et teema kerkis esile sel nädalal, kui Kauppalehti uurimusest selgus, et mitmed parlamendiliikmed omavad börsifirmade aktsiaid selliselt, et ühestki deklaratsioonist see välja ei paista.

„Põhimõttena pole midagi selles valet, et parlamendiliikmed aktsiaid omavad. Puhtalt kapitalismi edendamise mõttes on isegi kasulik, et seadusandjatel on isiklik kogemus aktsiate kaudu säästmisest,“ sõnab Wacker. Teistpidi kerkib paratamatult esile küsimus huvide konflikti kohta. „Mida avatumad on parlamendiliikmete sidemed, seda lihtsam on kodanikel hinnata võimalikke huvide konflikte.“

Wacker kirjeldab, et Soomes on aktsionäride kohta informatsiooni hankimine paras peavalu, praktikas sisuliselt võimatu. Enamik börsifirmadest raporteerivad küll iga kuu, kes on nende suuremad aktsionärid, kuid seda vaid piiratud ulatuses.

Kui tahta täpsemat ning ka aktuaalset infot teada saada, tuleb minna füüsiliselt kohale Eurocleari börsisüsteemi teenindusse Helsingis. Sealjuures pole masspäringud võimalikud: informatsiooni on võimalik otsida vaid selliselt, et üks ettevõte ja üks aktsionär korraga. Näiteks kui tahad teada, milliste börsifirmade aktsiaid omab üks konkreetne isik (näiteks parlamendiliige), siis selleks tuleb korrata protsessi 200 korda (börsifirmade arv).

Seetõttu toob ta välja, et Eestis on asjad korraldatud teistviisi. Nii on Tallinna börsifirmade aktsiaraamatud kõikidele avalikud ning tasuta kättesaadavad (First Northi firmade puhul on avalikud 5%+ osalust omavad aktsionärid, põhinimekirja ettevõtete puhul kõik aktsionärid), sh allalaaditavad vaid mõne sekundiga. Samuti uuendatakse aktsiaraamatut regulaarselt.

„Eesti mudel teenindab avalikkust oluliselt paremini kui Soome mudel, kus üks monopoolses seisundis olev ettevõte teeb omanike nimekirjadega äri,“ lisab Wacker.