Suur investeering. Ragn-Sellsi tütarettevõte loob Ida-Virumaale demotehase põlevkivituha väärindamiseks
(3)
Ragn Sellsi tütarettevõte R-S OSA Service OÜ rajab Ida-Virumaale demotehase, et piloteerida põlevkivituha väärindamise tehnoloogiat, et toota kaltsiumkarbonaati ja erinevaid tooraineid. Koguinvesteering on 10,3 miljonit eurot ning 2,6 miljonit sellest moodustab õiglase ülemineku fondi toetus.
Ida-Virumaal on ladestatud ca miljard tonni tööstusjäätmeid, ligi pool sellest on põlevkivituhk, mida R-S OSA on asunud väärindama.
Ettevõtte juhi Alar Saluste kinnitusel on nende eesmärk luua täiesti uusi ringmajanduse lahendusi. „Meie tootmine jälgib põhimõtet, et kõik tootmisest väljuvad materjalid leiavad kasutust ja jäätmeid ei tekigi,“ ütles Saluste.
Ettevõtte eesmärk on arendada välja tööstuslik tehnoloogia, et toota põlevkivituhast puhast kaltsiumkarbonaati. „Oluline on, et ka meie jäätmete töötlemise tehnoloogia oleks keskkonnasõbralik ning peale kaltsiumkarbonaadi saab tuhast toota ka magneesiumi, alumiiniumi ja räni ühendeid. Need on kõik toorained, mida vajavad erinevad tööstused üle kogu Euroopa,“ selgitas Saluste. Tema sõnul võivad potentsiaalsed kliendid olla nii ehitus-, elektroonika- aga ka meditsiini- või toiduainesektorist.
Selleks on plaanis Narva rajada kaltsiumkarbonaaditehas, mis loob otseselt u 50–100 ja kaudselt 200–400 töökohta. Demotehase mahud on esialgu väiksemad. „Ida-Virumaal on peidus Eesti uus Skype – keskkonnasõbralike toormaterjalide tootmise valdkonnas, kuna seal on suures koguses toormaterjale, mida terve Euroopa vajab. Kõik meie poolt toodetud materjalid oleksid 100% taaskasutatud ja aitaksid vähendada tööstuse jalajälge,“ rääkis Saluste ning lisas, et õiglase ülemineku fond aitab neil tehnoloogia rajamise riske vähendada ning arendustega kiiremini edasi liikuda
EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programmi juhi Madis Raukase sõnul on tegemist maailmas täiesti unikaalse tehnoloogiaga ning demotehasel on ka laiem potentsiaal luua Eestisse uusi väärtusahelaid. „Kvaliteetset toorainet saavad ära kasutada ja edasi väärindada teised ettevõtted – nii võiks pikemas plaanis Ida-Virumaal toota näiteks tablette, erinevaid ehitusmaterjale, fermentatsiooniprotsesside komponente jpm,“ selgitas Raukas.
Tema sõnul on kõigepealt väljakutse tehnoloogia tööstuslikul skaalal tööle saada ning selleks teeb ettevõte koostööd ka TalTechi teadlastega. „Pikemas plaanis võib ettevõte seda tehnoloogiat ka mujal kasutada või teistesse riikidesse litsentseerida ja müüa,“ sõnas Raukas
