Tallinna Sadama kasum vähenes rohkem kui müügitulu. Ettevõte plaanib siiski dividendi maksta

Tallinna Sadam teenis kolmandas kvartalis 31,4 miljonit eurot müügitulu, mida oli 13,5% vähem kui mullu samal ajal.

Veelgi nõrgemaks jäi kasuminumber: kvartaliga teeniti 6 miljonit eurot kasumit ehk 49,1% vähem kui mullu.

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm nendib, et ajad on keerulised ja nad on liikunud järjest ühest kriisist teise, kuid ettevõte teenib jätkuvalt korralikku kasumit. Erinevad ärivaldkonnad tasakaalustavad üksteist muutes kontserni tervikuna vastupidavaks väliskeskkonna riskidele, mistõttu on ettevõte valmis ka järgmisel aastal dividende maksma ja samas investeeringutega jätkama.

Ettevõtte dividendipoliitika kohaselt on eesmärgiks maksta dividende alates 2021. aastast vähemalt 70% eelmise aasta kasumist, sõltuvalt turutingimustest, ettevõtte kasvust ja arenguplaanidest, arvestades vajadust säilitada mõistlik likviidsus ning välja arvatud ühekordsete tehingute mõju.

„Hetkel on tugev fookus kulude kokkuhoiul ja samas uute kasvuprojektide arendamisel ja käivitamisel nagu Paldiski meretuuleparkide kai ehitus ja hoolduslaevastiku tasuvusanalüüs ning Pakrineeme sadama LNG kai opereerimise alustamine,“ ütles Kalm.

Üheksa kuu kokkuvõttes teenis sadamafirma 88,6 miljonit eurot müügitulu (-5,2%) ning 13 miljonit eurot kasumit (-45,6%). Müügitulu languse taga oli laevatasude, elektrienergia müügi, kaubatasude ja muude teenuste tulude vähenemine, mida ei kompenseerinud tulude suurenemine mandri-Eesti ja suursaarte vahelisest üleveoteenusest, reisijatasudest, jäämurdja Botnica prahitasust muude segmendis ja kasutusrendist.

Üheksa kuu kokkuvõttes kasvas reisijate arv 15%, kuid liinil oli vähem reisilaevu. Eelneva aastaga võrreldes külastas ettevõtte sadamaid vähem kruiisilaevu, ehkki laevade täituvus oli oluliselt kõrgem. Kaubamahtudes jätkus langus tulenevalt sanktsioonidest ja üldisest kaubamahtude vähenemisest, mis tõi kaasa müügitulu ja korrigeeritud EBITDA languse.

Laevanduses näitasid kasvu nii reisiparvlaevad kui jäämurdja Botnica, kuid regulaarsed dokitööd ja uue prahilepingutega seotud kulud mõjutasid Botnica kasumlikkust. Palgasurve ja euribori tõusu mõjul suurenesid kulude poolel enim tööjõukulud (2 miljoni euro võrra ehk 12,5%) ja finantskulud (3,5 miljoni euro võrra ehk 380%).