Ekspert selgitab: kui suur sissemakse on kodulaenu puhul mõistlik?

Kodulaenu võttes võib olla kiusatus teha nii suur sissemakse, kui rahakott vähegi võimaldab, kuid alati polegi see kasulik.

Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on kodulaenu taotledes omafinantseeringu küsimus kahtlemata üks põletavamaid teemasid: kui teatud sihtgruppi kuuludes on võimalik sissemakse osakaalu vähendada 10%-le, siis praegusajal pole enam haruldane, kui pank soovib kliendilt 20%-suurust sissemakset. „Kõige levinum ja tavalisem osakaal sissemakseks on siiski 15%,“ kinnitas Rebane.

Siiski leidub koduhuviliste seas ka neid, kes teevad miinimumsummast suurema sissemakse, valides omafinantseeringuks näiteks 30% või 40% kinnisvara maksumusest. Kui varem soovitasid eksperdid pigem võimalikult väikse sissemakse teha, siis just kiiresti kasvanud intressid on põhjus, miks on olukord nüüdseks muutunud. „Oleksin ka ise aasta-kaks tagasi soovitanud maksta kinnisvara soetamisel sisse võimalikult väikse protsendi omafinantseeringut, kuid praegu on kindlasti käes hetk, kus sissemakse suurust tasub hoolikalt kaaluda,“ nentis Rebane.

Otsus, kui suureks kujuneb omaosalus, oleneb nii panga nõuetest, sellest, millised rahalised võimalused on laenutaotlejal, kui ka sellest, kuidas taotleja plaanib enda kogutud raha kasutada. Olenevalt olukorrast võib olla mõttekam teha väiksem kodulaenu sissemakse ja suunata ülejäänud raha hoopis investeerimisse. „Kui tegemist on noore inimesega, kes soovib hakata investeerima või juba tegeleb sellega ning kelle ootus on teenida investeerimisega rohkem, kui pangale intressi makstakse, tasub igal juhul kaaluda võimalikult väikest sissemaksu, et vaba raha investeerida,“ selgitas Rebane.

Kui aga investeerimise vastu huvi ei tunta, on kõrgete intresside keskkonnas mõttekam sissemakse suurust võimaluse korral suurendada. „See on eelkõige mõistlik samm selleks, et vähendada igakuiseid intressikulusid, mis on kodulaenu puhul hetkel üpris kõrged,“ täpsustas ta.

Nooremad inimesed soovivad sageli hoida kodulaenu kuise makse võimalikult madala ja seetõttu võtavad laenu nii pikaks ajaks, kui vähegi saab. Siiski tasub noortel mõelda, kui kaua planeeritakse kodulaenuga ostetud kodus elada, sest ka seda teadmist saab laenukoorma kergendamiseks nutikalt ära kasutada. „Kui kinnisvara planeeritakse osta näiteks järgnevaks viieks aastaks ning valitakse annuiteetgraafik, ei mõtle paljud ostjad sellele, et sellise graafiku puhul makstakse algusaastatel rohkem intresse ja vähem laenu ennast. Nii on intressikulu esimesel viiel aastal kordades kõrgem ning laenuosa suurus väheneb seejuures väga aeglaselt,“ selgitas Rebane.

Kuna ostjal on kasulikum müüa kinnisvara siis, kui üks osa laenust on tagasi makstud, tasub sissemaksu võimaluse korral suurendada ning mõelda seejuures näiteks võrdses põhiosas laenu tagasimaksmise graafikule. „Loomulikult sõltub väga palju kliendi võimalustest ja vajadustest – sellest sõltub nii sissemakse suurus, laenuperioodi pikkus kui ka valitud tagasimaksegraafik. Seega soovitan igal juhul panga esindajaga nõu pidada ja parim plaan paika panna,“ ütles Rebane lõpetuseks.