Ministeerium soovib hakata piirama sariettevõtjaid, kes jäävad pidevalt võlgu ja asutavad uusi ettevõtteid

Eestis on kokku ca 350 000 juriidilist isikut. Aastas asutatakse umbes 20 000-25 000 uut äriühingut. Justiitsministeeriumi sõnul aga ei täida suur osa neist kohustusi riigi ees.

Viimastel aastatel on täheldatud tendentsi asutada osaühing, jätta teadlikult äriühingu kohustused täitmata ja lasta registripidajal viia läbi äriühingu kustutamise menetlus, tõi justiitsministeerium välja. Samal ajal asutatakse uus osaühing, et oma tegevusega jätkata.

Praeguse regulatsiooni raames on lihtne osaühingute nö sariasutamise ja -hülgamise mudelit kasutades tegutseda praktiliselt piiramatult täitmata ühtegi kohustust riigi ees.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli eelmise aasta alguses 1158 füüsilist isikut, kellel oli maksuvõlg vähemalt kolmes äriühingus. Tekitatud võlajääk erasektorile ja riigile oli üle 69 miljoni euro. Viie suurima sellist skeemi kasutava saririkkuja nimel oli registreeritud 188 võlgades ettevõtet kogukahjus 5,5 miljonit eurot.

Justiitsministeeriumi muudatuse eesmärgiks on parandada Eesti ettevõtluskeskkonda vähendades probleemsete äriühingute asutamist ja omamist. Probleemi lahenduseks on ministeerium pakkunud välja kaks varianti.

Esimeseks variandiks on täiendava asutamise tingimus, mille rakendamise kaudu vähendatakse potentsiaalselt probleemsete äriühingute asutamist, kuna vähendatakse isikute võimalusi luua uus äriühing, kelle käitumine pole olnud seadusekuulekas.

Teise variandina on ministeerium pakkunud võimaluse kasutada probleemi lahendamiseks kehtivas õiguses ette nähtud majandustegevuse keeldu. Selle peamiseks eesmärgiks on ausa ettevõtluskeskkonna ja konkurentsi kaitse tagamine.

Kehtiv regulatsioon

Praegu on pahatahtlike isikute ettevõtlustegevuse piiramiseks võimalikud järgmised meetmed:

• ärikeeld pankrotiseaduse alusel

• tegutsemiskeeld karistusseadustiku alusel

• ettevõtluskeeld karistusseadustiku alusel

• majandustegevuse keeld majandustegevuse seadustiku alusel