Turismijuht Aavik: välisturism toetub lähiajal naaberriikidele

Lenno Uusküla artikkel toob õigesti välja mitmed turismi valukohad ning selle, et välisturistide ööbimiste taastumine koroona puhkemise eelsele tasemele ei lähe nii ladusalt, kui võis loota veel enne Ukraina sõda. Lisan juurde mõned andmed, mis annavad Uusküla esitatule lisavaadet.

Välisturismi mahajäämus kriisieelsest tasemest ja visa taastumine on fakt. Eestis on see päris suurel määral seotud Vene turu puudumisega. Ülimalt keeruline oleks praeguses olukorras sellele samas mahus asendust leida muudest välisriikidest, kus on osaliselt sõjahirm, mida Uusküla ka mainis. Samas kui vaadata mitte ainult välisturismi eraldi, vaid kogupilti majutuses, siis katab siseturism praegu selle aasta 9 kuuga puuduva Vene turismi osa ära.

Kõik turud pole sügavas mahajäämuses. Läti turistid on Eesti külastamises teinud juba mitu aastat kahekohaliste numbritega rekordeid. Tänavu esimese 9 kuu kokkuvõttes jõudis Läti turistide ööbimiste arv kõigi aegade uue rekordini Eestis tervikuna ning ka näiteks Tallinnas, Pärnu ja Tartu maakonnas. Kriisieelsel tasemel on ka leedukate külastused.

Eestis kõige arvukamad välisturistid soomlased, kes moodustavad praegu 42% kõigist välisturistidest, on osaliselt kriisieelsel tasemel tagasi: Tallinnas ületas nende ööbimiste arv selle aasta 9 kuuga 2019. aasta taset 6%. Tervikuna on soomlaste ööbimisi kahjuks siiski kriisieelse tasemega võrreldes vähem, sest Tallinnast väljaspool pole nende külastused taastunud.

Euroopa Turismikomisjoni reisimeelestatuse uuringust paistab, et ülekaalukalt on kogu Euroopas suurim hirm mitte sõda, vaid mure kasvanud reisikulude ja isikliku majandusliku toimetuleku pärast. Seetõttu võib prognoosida üle-euroopaliselt lähiturismi osakaalu kasvu, võetakse ette lühemaid reise ja püütakse nii hoida kulusid kontrolli all. Eesti kontekstis tähendab see, et eelkõige saame turismitulude taastumises lähiajal panustada Põhjamaadele ja Balti riikidele, kust tehakse ka palju korduvkülastusi.

Uusküla nimetab paremat teenust ja rikkamat klienti. Turismistrateegia prioriteediks, mida riik viib ellu koostöös turismiettevõtjatega, on nimelt nn kvaliteetturism ehk pikem kohapeal viibimine, suuremat tulu toova äriturismi põimimine puhkusepakkumistega, motivatsiooni hoidmine korduvkülastusteks. Korduvkülastuste olulised mõjutajad on rahvusvahelised spordi- ja kultuurisündmused, kus osaleb tervelt kolmandik meie väliskülalistest. Nii rahvusvahelised konverentsid kui ka sündmused, nagu näiteks praegu toimuv PÖFF, on ka edukad madalhooaja täitjad.