Tallinna Sadam: meretuulepargid aitaksid tuua tuhandeid uusi töökohti

Meretuuleparkide ehitus omab potentsiaali koondada regiooni parkide teenindamine Paldiski Lõunasadamasse ning arendada uut sadamamajanduse haru ja merekultuuri, selgitab Tallinna Sadama kommertsjuht ja juhatuse liige Margus Vihman.

Kui 2018. aastal hakkas Tallinna Sadam lähemalt uurima, kuidas saavad sadamaettevõtted paremini valmis olla ja saada osa meretuuleparkidega seotud arendustegevusest, siis tegelikult tabas meid üllatus. Olenemata sellest, et Läänemere idakalda lähedale tekkis aina uusi meretuuleparkide (eel-)projekte, siis Gdanskist Ouluni puudus kaarti vaadates sadam, kes selliste arenduste teenindamiseks valmis oli.

Meie järeldus sellest oli selge: Eesti potentsiaal mereriigina ei ole veel kaugeltki ammendunud ning meretuuleparkide arendus on oluline võimalus, kuidas Eestisse selle valdkonnaga seotud uusi töökohti tuua. Meretuuleparkide ja sellega seotud sadamateenuste arendamise potentsiaal ei ole mitte väiksem kui kujundada Eestist kogu Läänemere regiooni roheenergiamajanduse sõlmpunkt, kuhu koonduvad nii oskused kui ka teave ning luuakse olulisel hulgal uusi kõrge lisandväärtusega töökohti.

Tallinna Sadamale kuuluv Paldiski Lõunasadam on jõudnud selle ambitsiooni täitmisele kaasa aitamisele kõige lähemale. Nimelt sai sel sügisel nurgakivi uus multifunktsionaalne kai, mis vastab täielikult ka meretuuleparkide ehitamiseks vajalikele tingimustele. Paldiski Lõunasadama uue 310 meetri pikkuse ja 13,5 meetri sügavuse tuuleparkide paigalduslaevade jaoks kohaldatud kai valmimine ja tagalaalad, kus asub ka tööstuspark, pakuvad uut perspektiivi meie meremajandusele. Samuti on tegemist riigi julgeolekuks vajaliku ehitisega, kuivõrd EstMilMob projekti kaudu kaasrahastas Euroopa Liit üle 61 miljoni euro maksva kai ehitamist 20 miljoniga, et parandada suuremõõdulist ja raskekaalulist veeremit vedavate laevade ühendusi kaitseväe Tapa linnaku suunal.

Mereparkide ehitus- ja hooldussadamana viib sellises mastaabis kai Eesti merenduse järgmisesse ajajärku. Uus kai võimaldab sadamal täita olulist rolli olla osaline ühiskondlikult oluliste energiatootmisvõimsuste loomisel, pakkudes koos partneritega kogu taristut ja võimalikult lühikest kohapealset tarneahelat, mis on vajalik avamere tuuleparkide aluste ehitamiseks, tuulikute monteerimiseks, püstitamiseks ja hoolduseks vastava laevastiku ja õhusõidukitega.

Kõige paremini peegeldab kogu valdkonna potentsiaali sealjuures see, et 2030. aastaks on võetud Läänemere riikide poolt kohustus luua Läänemerre ligi 20 GW jagu meretuulevõimsusi ja 2050. aastaks tervelt 93 GW. Arvestades, et märkimisväärne osa neist peaks tulema piirkonda, kus Paldiski Lõunasadam on ainuke täna arendamisel olev vastava võimekusega sadam, on meil suur potentsiaal koondada enamik mereparkidega seotud teenuseid just Eestisse ja seeläbi tuua siia piirkonda tuhandeid töökohti. Sest isegi kui kogu potentsiaalist realiseerub vaid murdosa, siis iga 1GW lisandumine loob hinnanguliselt 150 otsest ja 150 kaudset töökohta.

Meretuuleparkidega lisanduvad töökohad hõlmavad näiteks seliseid lisateenuseid nagu sukeldumine, ehitus, montaaž, elektroonikaseadmete tootmine ja logistika, turbiinide montaaž, kaablite tootmine ja paigaldamine. Samuti vajavad meretuulepargid hooldustöödeks hooldussõidukeid ja nende meeskondi. Seetõttu ootaks koostöös Merekooli ja teiste koostööpartneritega meid ees ka väljakutse uute haridusprogrammide väljatöötamiseks, et katta selle valdkonna üha suurenevat nõudlust töökäte järele nii spetsialistide kui ka inseneride tasemel.

Seega meretuuleparkide arendamisega seotud tegevuste koondamine Paldiski Lõunasadamasse annaks Eestile vaieldamatult olulise konkurentsieelise pakkuda kogu regioonile rohepöördeks vajalikke lahendusi ja teenuseid võimalikult efektiivselt. Mõistagi on selle uue majandusharu tekkimise eelduseks vaja vastavaid otsused, mis annaks nii meil kui ka mujal teenindusregioonis meretuulevõimuste rajamiseks rohelise tule.