Maailmamajandus jahtub
Majandus on jahenenud enamikus Euroopa riikides, eriti Saksamaal. Kuigi USA majandus on siiani hästi vastu pidanud, on ka seal näha esimesi märke kasvu pidurdumisest. Kõrgete intressimäärade ja eelmise aasta kõrge inflatsiooni mõjud alles hakkavad majanduses avalduma. Majanduse stagnatsioon euroalal jätkub ning kauakestva majanduslanguse risk on suurenenud. Kuigi varajased märgid viitavad, et globaalselt hakkab tööstuse langustsükkel pöörduma, ähvardab selle sektori nõrkus üle kanduda ülejäänud majandusse.
Samas on tööturg euroalal tugev ja tänu inflatsiooni aeglustumisele on majapidamiste ostujõud hakanud paranema. See peaks küll eratarbimist toetama, kuid töötuse tõusu tõttu jääb sisenõudlus üldiselt nõrgaks. Euroala majandus kasvab sel aastal püsivindades 0,4% ja järgmisel aastal vaid 0,2%. Rootsi majandus langeb meie prognoosi järgi nii sel kui ka järgmisel aastal. USA majanduskasv aeglustub ja tööturg nõrgeneb lähikvartalite jooksul. Hiina majanduskasv stabiliseerus kolmandas kvartalis ning käesoleva aasta viieprotsendiline kasvueesmärk tundub käegakatsutav. Kinnisvarasektori madalseis Hiinas aga kestab ja see pidurdab majanduskasvu eesolevatel aastatel.
Euroopa Keskpank on intressimäärade tõstmise lõpetanud
Swedbanki hinnangul on Euroopa Keskpank ja USA Föderaalreserv intressimäärade tõstmise lõpetanud. Euroopa Keskpank hakkab meie prognoosi järgi intressimäärasid langetama järgmise aasta aprillis. Inflatsioon valmistab vähem muret võrreldes majanduse edasise arenguga, mida pidurdab muuhulgas vähenev laenunõudlus ja reaalintresside suurenemine.
Föderaalreserv hakkab intressimäärasid langetama järgmise aasta suvel. Rootsit kimbutab aga kõrge inflatsioon ülejäänud riikidest kauem. Seetõttu tõstab Rootsi keskpank meie hinnangul intressimäärasid veel ühel korral novembris ja hakkab intressimäärasid langetama järgmise aasta juunis. Inflatsiooni normaliseerumine ja võlakirjade tootluste langus muudavad USA dollari nõrgemaks. Euro küll tugevneb dollari suhtes, kuid seda hoiab tagasi Föderaalreserviga võrreldes Euroopa Keskpanga kiirem intressimäärade kärpimine. Rootsi kroon peaks euro suhtes eesoleval kahel aastal veidi tugevnema.
Geopoliitilised riskid on suured
Siiani on Iisraeli ja Hamasi sõjal olnud piiratud mõju maailmamajandusele. Sõja laienemine regioonis annaks aga löögi naftatoodangule, mis tõstaks taas energiahindasid ja kiirendaks inflatsiooni. Täiendav risk on seotud ka Venemaa sõjaga Ukrainas, millel veel lõppu ei paista. Kuigi maagaasihinnad ei tohiks enam kõrgele tõusta, on siiski risk energiaturu olukorra halvenemiseks ja toorainehindade tõusuks alles.
Eesti majanduslangus taandub, kuid järgmise aasta kasv tuleb tagasihoidlik
Eesti majandus vähenes käesoleva aasta esimese kolme kvartaliga aastases võrdluses 3%. Samas on juba kaua kestnud majanduslangus tasapisi taandumas. Tootemaksude (käibemaks ja aktsiisid), mis väljendavad lõpptarbijatele müüdud kaupade ja teenuste mahtu, langus on püsivhindades aeglustumas. Töötleva tööstuse tootmismahu ja jaekaubanduse mahu vähenemine on jätkuvalt väga suur, kuid kolmandas kvartalis need langused stabiliseerusid. Käesoleva aasta esimesel poolel tuli ligi pool sisemajanduse kogutootangu (SKT) langusest energia tootmismahu vähenemisest. Kolmandas kvartalis energia tootmismahu vähenemine aga süvenes. Samuti on halvenenud kõikide majandussektorite kindlustunne. Ebapiisav nõudlus pidurdab 82% tööstusettevõtete majandustegevust.
Lähiajal jääb välisnõudlus nõrgaks, kuid peaks järgmisel aastal tasapisi paranema. Samas võimaldab see Eesti ettevõtetele vaid tagasihoidlikku ekspordikasvu. Töötleva tööstuse tööjõukulud on kasvanud tootlikkusest kiiremini ja selle majandusharu tööjõu ühikukulu kasvab kiiresti. Nii on tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime kodu- ja välisturul üha enam halvenenud. Konkurentsivõime langus võib aga pidurdada ekspordi taastumist, kui välisnõudlus paranema hakkab. Meie prognoosi järgi väheneb Eesti majandus sel aastal 2,5%, järgmiseks aastaks ootame vaid 0,7% ja ülejärgmiseks aastaks 2,3% kasvu. Nii ei jõua Eesti SKT oma languse-eelse tipuni enne 2026. aasta algust.
Tööturg jaheneb
Vaatamata kaua kestnud majanduslangusele on Eesti tööturg küllaltki hästi vastu pidanud. Tööhõive on suur, töötusemäär on kasvanud vaid mõõdukalt ja palgakasv on jätkuvalt tugev. Tööturg on aga jahtumas, kuna ettevõtete kogukäive väheneb ja selle kasumlikkus on üha suurema surve all. Samas väheneb tööhõive järgmisel aastal meie hinnangul tagasihoidlikult ja jääb kõrgele tasemele. Tööpuudus tõuseb järk-järgult, kuid tööjõupuudus, ettevõtete soov tööjõudu hoida ja kõrge tööhõive hoiavad ära selle tõusu väga murettekitava määrani. Nii tõuseb töötusemäär selle aasta 6,8%-lt järgmisel aastal 7,6%-ni ja taandub ülejärgmisel aastal koos majanduse kosumisega 6,3%-ni.
Tõenäoliselt ei suuda erasektor suurendada tööjõukulusid sama palju, kui sel ja eelmisel aastal. Palga nominaalkasv aeglustub, kuid meie hinnangul jääb see vähemalt lähiaastatel tugevaks. Palgakasvu lükkab tagant ka alampalga kiire tõus. Meie prognoosi järgi tõusevad palgad sel aastal 11,2% ja nende kasv aeglustub järgmisel aastal 7,4%-ni ja ülejärgmisel aastal 7,1%-ni.
Hinnakasvu aeglustumine jätkub
Tarbijahinnad ei ole viimase poole aasta jooksul kuises võrdluses suurenenud. Ettevõtetest tulenevad hinnasurved on vähenenud ning majapidamiste ja jaekaubanduse inflatsiooniootused on kukkunud pikaajalise keskmise tasemeni. Eratarbimise maht on vähenenud juba üle aasta ja nõrgenenud nõudlus piirab ettevõtetel hinnatõusude ülekandmist tarbijatele. Meie hinnangul inflatsiooni aeglustumine jätkub, kuid järgmise aasta maksutõusud (eriti kaheprotsendipunktine käibemaksu kergitamine) pidurdavad seda.
Nii taandub tarbijahindade kasv selle aasta keskmiselt 9,5%-lt järgmisel aastal 3,8 ja ülejärgmisel aastal 2,4%-ni. Reaalpalk juba kasvab, kuid kuna majapidamised muretsevad üha enam töötuks jäämise ja oma rahalise seisu halvenemise pärast, siis hakkab ostujõu paranemine tarbimist suurendama meie hinnangul alles mõningase viitajaga. Eratarbimine paraneb järgmisel aastal võrdlemisi aeglaselt ja selle mahukasv jääb tublisti allapoole pikaajalist keskmist.
