G7 liikmed ja Austraalia kehtestasid eelmise aasta detsembris toornaftale hinna ülempiiri, mille eesmärk oli vähendada Venemaa tulusid, katkestades juurdepääsu lääne teenustele, nagu laevandus ja kindlustus, kui kauplejad ei pea kinni 60 dollari suurusest piirmäärast. Samas püüti hinnapiiranguga säilitada Venemaa toornafta voolu maailmaturul, kuna G7 liikmed püüdsid vältida tarnekriisi ja hinnapööret, mis tooks kasu agressorriigile.

Ehkki meetmed olid alguses edukad, on Venemaa näidanud, et suudab neile vastu astuda, ehitades näiteks oma vananevatest naftatankeritest koosnevat nn varjuparki, et lääne turgudest kõrvale hoida.

Üks Euroopa kõrge valitsusametnik ütles, et oktoobris ei teostatud „peaaegu ühtegi“ meretransporti alla 60 dollarit barrelilt maksva piirmäära, mida G7 ja selle liitlased on püüdnud kehtestada.

Lääne ametnike muret kinnitab Venemaa ametlik statistika nafta müügi kohta oktoobris, mis riigi juhtide sõnul näitab, et keskmine saadud hind oli üle 80 dollari barrelist. Kuigi Venemaa majandusstatistika on sõja ajal kahtluse alla seatud, on registreeritud tase aluseks sellele, kui palju Moskva naftaeksporti maksustab.

Venemaa võib esitada valeandmeid

Venemaa peamise ekspordiklassi Urals keskmine hind liikus sel suvel üle 60 dollari piiri, kui nafta hind tõusis Saudi Araabia ja Moskva poolt laiema Opec+ kartelliga tehtud tarnekärbete tõttu, kuid märkimisväärne osa kauples jätkuvalt allpool seda taset.

Septembri lõpus aga teatas FT, et peaaegu kolm neljandikku kõigist Venemaa meretranspordi toornafta voogudest liikus augustis ilma lääne kindlustuseta, mis on oluline märk sellest, et üha enam hakati ülempiirist kõrvale hoidma.

Oktoobris oli ainult 37 laeval 134-st Venemaa naftat vedanud laevast läänepoolne kindlustus ning ametnike sõnul on nüüd tõenäoliselt palju vähem neid, kes tegutsevad allpool piirmäära.

Euroopa ametnikud on mures, et mõned lääne kindlustusandjad on saanud ka Venemaa naftakompaniidelt või kauplejatelt valeandmeid, mis peavad andma kirjaliku kinnituse, et toornafta hind on alla 60 dollari. Üks mehhanism, mille abil on seda varem saavutatud, on laevanduskulude kunstlik suurendamine.

Sanktsioon on kulukas sellegipoolest

Samas ütles USA rahandusministeeriumi ametnik, et sanktsiooni eesmärk ei ole mitte ainult püüda „viia võimalikult palju naftat alla määratud ülempiiri“, vaid ka „muuta Venemaa stiimuleid nii, et see sunniks riigi juhte tegema raskeid valikuid“.

Üleminek nafta müümisele suures osas ilma lääne kindlustuse ja laevanduseta on Kremlile põhjustanud suuri kulusid. USA rahandusministeeriumit hinnapiirangu küsimuses nõustanud eksperdi sõnul on Venemaa naftatankerite pikemad reisid, kõrgemad kindlustusmaksed, sadamavõimsuse suurendamine ja uued kapitalikulud suurendanud Venemaa nafta müügikulusid umbes 36 dollariga barreli kohta, mis kahandab riigi kasumit nafta müügist. Hind, mida Venemaa oma nafta eest saab, on endiselt madalam kui Brent, mis oli oktoobris keskmiselt 89 dollarit barrelist.

Vastusamme tehakse

ELi ametnikud on viimastel päevadel pidanud arutelusid ülempiiri tugevdamise üle, sealhulgas võimaluste üle tugevdada jõustamist või piirata Venemaa juurdepääsu kasutatud naftatankerite turule.

G7 liikmed on juba alustanud ülempiiri jõustamist. USA rahandusministeerium nõudis sel kuul 30 laevahaldusettevõttelt teavet 98 laeva kohta, mida ta kahtlustab piirmäära rikkumises, ütles asjaga kursis olev isik. Taotlusest teatas esimesena Reuters.

30 laevahaldusettevõtjast 17 asus G7 riikide hinnakattekoalitsioonis. Kuus neist asus AÜEs, teised Indias, Türgis, Hiinas, Hongkongis ja Indoneesias, ütles asjaga kursis olev isik.

Eelmisel nädalal kehtestas Ühendkuningriik sanktsioonid Dubais asuvale kauplejale Paramount Energy & Commodities DMCC, öeldes, et Venemaa on seda „kasutanud naftaga seotud sanktsioonide löögi leevendamiseks“.