Riik soovib uuendada hasartmänguseadust, et vähendada mängurluse probleemi
(6)
Kolmapäeval rahandusministeeriumis toimunud vastutustundliku hasartmängu teemalisel foorumil leiti, et mängusõltuvusse sattumise vähendamiseks on oluline astuda riiklikke samme, millest esimesena tuleks kaasajastada hasartmänguseadust.
„Hetkel kehtiv seadus on rohkem kui 15 aastat vana ning vahepeal on valdkonnas paljugi muutunud,“ põhjendas seaduse muutmise vajadust Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi. „Samuti on oluline teha seaduse tasandil kõik selleks, et inimese tõenäosus riskirühma sattuda oleks võimalikult minimaalne. Täna on meil näiteks mängimine tänu ebaseaduslikele võimalustele väga kergelt kättesaadav,“ märkis Liivamägi.
Tema sõnul kehtestab seadus nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestab meetmed mängijate kaitseks. „Tuleks üle vaadata, kas kehtiv seadus täidab oma eesmärki. Meie soov on seaduse ajakohastamisega eelkõige aidata kaasa sellele, et negatiivset mõju ja tagajärgi oleks tervikuna ühiskonnas vähem,“ lisas Liivamägi.
Riigi üks eesmärke on hoida sõltuvustaset alla 2%. Sel aastal läbi viidud uuringu tulemused aga näitavad, et täna on määr suurem. Kantar Emori poolt läbi viidud uuringu põhjal kuulub hasartmängusõltuvuse riskirühma 11% Eesti elanikest.
„Probleemset mängukäitumist on uuringu põhjal murettekitavalt palju,“ tõdes Eesti Loto tegevjuht Riina Roosipuu. „Mängija heaolu tagamine peaks olema kõigi turuosaliste kohustus ning seda saab tagada selge seadusandluse ja toimiva järelvalvega. Kuigi loterii on kõige madalama sõltuvusriskiga ja ühiskondlikult aktsepteeritud hasartmänguliik, peame ka meie vajalikuks pidevat mängija teavitamist ja enesekontrollimeetmete pakkumise täiendamist,“ lisas ta. „Mängimine ei ole probleem senikaua, kuni see on täiskasvanud inimese teadlik valik.“
Uuringu järgi on Eesti elanikest hasartmängudega kokku puutunud 65%. Kõige populaarsem on arv- ja kiirloteriides osalemine, millega on viimase kahe aasta jooksul kokku puutunud 41% elanikest. Kasiinomänge on mänginud 7%, pokkerit 4%, muid mänge 8% ning spordiennustuses ja kihlvedudes osalenud 6% vastanutest.
Elanikkonna mängukäitumine on viimastel aastatel jäänud põhiosas samaks, ent mõnevõrra kasvanud on noorte mängurlus. Mängitakse nii internetis kui mujal ning enamasti harvem kui kord kuus, iganädalasi mängijaid on internetis 24% ning väljaspool seda 17%.
