KUULA | Targemast planeerimisest on rohkem tolku kui nii mõnestki roheröögatusest

Möödunud aasta kasvuhoonegaaside netoheitmest moodustas ehitus- ja kinnisvarasektor lausa 42,7 protsenti. Jah, ahastades võib küll käsi kokku lüüa, aga mida nii suur osakaal tegelikult tähendab ja kes seda tulevikus vähendab?

2027. aastal jõustub kohustus hakata enne hoone püstitamist arvutama selle süsiniku jalajälge, mis arvestab nii ehitusmaterjalide tootmise heitmeid, ehitamise enda ja ehitise terve elukaare süsiniku jalajälge, lammutamiseni välja.

Arhitekt Indrek Allmanni sõnul valmib tänu arhitektuurikonkurssidele Eestis väga vahvaid ja ilusaid hooneid, kuid keskkonnasäästuga pole neis küll palju miskit tegemist ja ühiskonnale tervikuna lähevad need takkapihta üsna kulukaks.

Koos Indrekuga arutlevad saates kirglikult, aga sõbralikult ehitusinsener Jürgen Einpaul, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse esimees Ragnar Jõesaar ja tegevjuht Kalle Karron selle üle, mida teha tulevikus teisiti, et maakeral ning maksumaksjal uusehitiste üle rohkem rõõmu oleks. Asjalikult ja ilma plakatliku sõnavahuta!

Saade on valminud kahasse aasta kõige olulisema ehitusvaldkonna koostöökonverentsi ja auhinnagalaga Ehitus 2024+, mis toimub 29. novembril Kultuurikatlas.