Uuring on kasulik selleks, et mõista oskuste nappuse mõju VKEdele, ning komisjon kasutab seda oma poliitika kujundamisel. Muu hulgas aitab see rakendada 2023. aasta septembris vastu võetud VKEde abipaketti, millega nähakse ette mitmesugused meetmed oskustega seotud olukorra parandamiseks ELi VKEdes. Uuring täiendab ka teist hiljuti avaldatud Eurobaromeetri uuringut, milles keskendutakse muu hulgas koolitusele ja oskuste omandamisele ettevõtetes.

„Oskuste nappuse probleemi lahendamine on Euroopa majanduse prioriteet. Komisjon tegeleb juba oskuste nappuse probleemiga peamistes strateegilistes sektorites, nagu patareid ja akud või muud nullnetotehnoloogiad. Uuring aitab meil mõista, kuidas oskuste nappus mõjutab VKEsid, mis moodustavad 98% Euroopa majandusest, et parandada nende üldist konkurentsivõimet,“ selgitas siseturuvolinik Thierry Breton.

Oskuste nappus on tõsine probleem Euroopa kõige väiksemates kuni keskmise suurusega ettevõtetes, mida tunnistas 53% mikroettevõtjatest (vähem kui 10 töötajat), 65% väikeettevõtjatest (10–49 töötajat) ja 68% keskmise suurusega ettevõtjatest (50–249 töötajat). Kui vaadata tagasi viimasele kahele aastale, siis oli 61%-l mikroettevõtjatest ja 80%-l keskmise suurusega ettevõtjatest raskusi vajaminevate oskustega töötajate leidmisel ja palkamisel.

VKEd seisavad kõige sagedamini silmitsi tehnilise väljaõppega töötajate, näiteks laboritöötajate, mehhaanikute või muude sarnaste töötajate oskuste nappusega. Peaaegu pooled (42%) Euroopa VKEdest märkisid, et neil on puudus kvalifitseeritud töötajatest. See on eriti problemaatiline tööstus- ja tootmissektori VKEde jaoks, kus vastavalt 47% ja 50% neist väidavad, et neil on probleeme asjakohase tehnilise personali värbamisega.

Oskuste nappus mõjutab VKEsid mitmel viisil: olemasolevate töötajate töökoormus suureneb, müük ja müügivõimalused vähenevad ning kasumlikkus ja kasv pidurduvad.

Vaid üks seitsmest (14%) VKEst teatas, et värbab oskuste nappuse probleemi lahendamiseks töötajaid teistest ELi liikmesriikidest; suuremate VKEde puhul on see protsent küll suurem. Leiti, et keelebarjäär ja vähemal määral haldusraskused on suurimaks takistuseks kvalifitseeritud töötajate arvukamale värbamisele kogu ELis.

Enamik VKEsid väljendas suhtelist rahulolu poliitilise toetusega, mida nad said oskuste nappusega tegelemisel, märkides samas, et on veel arenguruumi. Nende vajadusi kõige paremini toetava poliitika puhul mainivad mikroettevõtjad peamiselt maksusoodustusi (39%) ja otsetoetusi (28%), samas kui 38% keskmise suurusega ettevõtjatest peab kõige kasulikumaks täienduskoolitust.