Numbri jõudmine hinnalipikule ehk Kuidas pandi kokku väärtuslikumate ettevõtete top?
TOP 101 edetabelis on Eesti väärtuslikumad ettevõtted reastatud vastavalt numbrile, mida antud metoodikaga hinnates saaks kirjutada vastava ettevõtte külge kinnitatavale hinnalipikule. Metoodikas hinnatakse ettevõtte äritegevuse väärtust, s.t palju loob ettevõtte väärtust oma äritegevuse käigus nii omanike kui ka võlausaldajate jaoks.
Erandiks on finantsteenuste pakkujad (nt pangad ning kindlustusseltsid), kelle puhul hindame omakapitali väärtust. Seda põhjusel, et antud valdkonna eripärade tõttu ei ole võimalik objektiivselt hinnata kogu ettevõtte väärtust selliselt, et see oleks võrreldav teistes valdkondades tegutsevate ettevõtetega - pangandus on suure finantsvõimendusega tegevusala ja pankade kohustuste struktuur ei ole võrreldav tavaettevõtete omaga.
Oluline on eristada ettevõtte väärtust tervikuna ja eraldi omakapitali väärtust. Lihtsustatult öeldes on ettevõtte väärtus omakapitali väärtuse ja võlgade summa, millest on maha lahutatud rahalised vahendid.
Ettevõtte väärtuse arvutame võrreldavate suhtarvude meetodil. Võrreldavateks ettevõteteks on Euroopa börsidel noteeritud ettevõtted, v.a. Vene ettevõtted, mille turuväärtused võivad seoses sanktsioonide ja Vene finantsturgude isoleeritusega olla moonutatud. Tavaettevõtete puhul kasutame EV/EBITDA kordajat ja finantsteenuste pakkujate puhul P/B kordajat. Finantsettevõtete puhul kasutame võrdlusena Baltikumi ja Skandinaavia pankasid ning korrigeerime väärtust juhul, kui ROE erineb oluliselt keskmisest.
Väärtuse leidmisel võtame tavaettevõtete puhul arvesse 3 viimase aasta majandustulemused ja anname neile osakaalud. Näiteks selle aasta TOP 101 koostamisel on aluseks võetud 2020-2022a. majandustulemused (Äriregistrile esitatud aruannete järgi) ja vastavalt 2022a. tulemuste baasilt arvutatud väärtuse osakaal lõppväärtuses on 50% (2021 - 30% ja 2020 – 20%). Teeme seda sellepärast, et tasandada ettevõtte väärtuse võimalikke suuri kõikumisi aastate lõikes, mis võivad olla tingitud näiteks ajutise iseloomuga muutustest majanduskeskkonnas. Viimastel aastatel on ettevõtete majandustulemusi mõjutanud covid-19 pandeemia ja Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu. Viimane mõjutas eelkõige meie tööstusettevõtteid toorme kättesaadavuse osas. Kui metalliettevõtete puhul piirdus see pigem lühiajalise šokiga ja tuli ümber vaadata tarnelogistika, siis puidutööstuse jaoks on mõju pikaajalisem ja isegi strukturaalne.
Sellise 3 aastase lähenemise negatiivne pool on, et alahinnatakse kasvuettevõtteid. Kui me kasutaksime väärtuse arvutamisel ainult viimase aasta tulemusi, siis keskmisest kiiremini kasvavad ettevõtted võiksid platseeruda edetabelis mõnevõrra kõrgemale kohale.
Börsiettevõtete puhul võtame aluseks börsihinna ja selle baasilt arvutame ettevõtte väärtuse ehk lihtsustatult öeldes liidame börsihinnale juurde netovõla, mis on võlad miinus raha ja raha ekvivalendid. Börsiettevõtetele me eraldi corporate governance hindamist ei tee, sest eeldame, et investorid on sellele oma hinnangu juba andnud ja see kajastub aktsia hinnas. Edetabelis kajastuvad hinnangud ettevõtte läbipaistvusele ja jätkusuutlikkusele on andnud Nasdaq Tallinn. Antud komponent võib mõjutada ettevõtte lõplikku väärtust 20% ulatuses. Käesolevas tabelis kajastuvate ettevõtete keskmine skoor on 27,5, eelmisel aastal oli näitaja 35,5 ja langustrend on mõnevõrra üllatav. Parimat kohta selles arvestuses hoiab SEB 95 punktiga 100st.
